WikiLeaksi asutaja Julian Assange (52) vabanes üle viie aasta kestnud vangistusest pärast seda kui nõustus sõlmima kokkuleppe Ühendriikide võimudega, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi USA spionaažiseaduse rikkumises. Karistuseks mõisteti talle selle eest täna 62 kuud vangistust, mille ta on aga juba Londoni vanglas ära kandnud. Pärast kohtuotsuse jõustumist naaseb Assange vaba mehena oma kodumaale Austraaliasse.
"Julian Assange on vaba," teatati teisipäeval WikiLeaksi sotsiaalmeediakontol X-is. "Ta lahkus Belmarshi maksimaalse turvalisusega vanglast 24. juuni hommikul, olles seal veetnud 1901 päeva [umbes 5 aastat ja 2 kuud – toim.]."
Postituses selgitatakse, et Londoni kohus otsustas Assange'i kautsjoni vastu vabastada, misjärel eskorditi ta pärastlõunal Stanstedi lennujaama, kus ta läks lennuki pardale ning lahkus Ühendkuningriigist.
WikiLeaksi sõnul on Assange'i vabadusse pääsemine ülemaailmse kampaania tulemus, milles osalesid korraldajad nii-öelda rohujuuretasandil, ajakirjandusvabaduse eest seisjad, seadusandjad ja liidrid üle terve poliitilise spektri kuni Ühinenud Rahvaste Organisatsioonini (ÜRO) välja.
See võimaldas nende sõnul hakata pidama pikaajalisi läbirääkimisi USA justiitsministeeriumiga, mis viis viimaks selle kokkuleppeni.
"Pärast enam kui viie aasta veetmist 2×3 meetrises kongis, kus ta viibis eraldatuses 23 tundi päevas, taaskohtub ta peagi oma abikaasa Stella Assange'i ning nende ühiste lastega, kes on oma isa näinud ainult läbi trellide," selgitatakse postituses.
"WikiLeaks avaldas murrangulisi lugusid valitsuse korruptsioonist ning inimõiguste rikkumistest, võttes võimu juures olijaid vastutusele nende tegude eest. Peatoimetajana maksis Julian väga ränka hinda nende põhimõtete eest ning inimeste õiguse eest saada teavet. Nüüd, kus ta on naasmas Austraaliasse, täname me kõiki, kes meie kõrval seisid, meie eest võitlesid ning jäid täielikult pühendunuks võitlusele tema vabaduse eest. Juliani vabadus on meie vabadus," teatab WikiLeaks kokkuvõtvalt.
Samuti tänas Assange'i naine teisipäeval kõiki toetajaid nende pingutuse eest oma abikaasa vabastamiseks. "Julian on vaba!!!!" kirjutas naine sotsiaalmeedias. "Sõnad ei saa väljendada meie tohutut tänulikkust kõigile, kes toetasid ülemaailmset survet tema vabastamiseks," lisas ta.
Austraalia peaminister Anthony Albanese kommenteeris omalt poolt, et "on olnud selge, et Assange'i juhtum on veninud liiga kaua ja tema jätkuvast vangistusest pole midagi kasu".
USA kohtudokumentide kohaselt nõustus Assange vastutasuks oma vabaduse eest süüd tunnistama osas, mis puudutab sõjasaladuste hankimist ja avaldamist, vahendab ERR.
Assange oli Ühendriikides tagaotsitav mitme süüdistuse alusel, mis on seotud Wikileaksi 2010. ja 2011. aastal avaldatud salastatud dokumentidega. USA leidis, et seda tehes rikkus ta seadust ja seadis elusid ohtu.
WikiLeaksi poolt avaldatud dokumendid puudutasid USA sõdu Iraagis ja Afganistanis. Kuigi Ameerika ja Briti ametnikud eitasid, et eksisteerivad ametlikud andmed tsiviilisikutest hukkunute kohta Iraagi sõjas, siis WikiLeaksi poolt avalikustatud logid näitasid, et vahemikus 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2009 hukkus seal USA sõjategevuse tõttu 66 081 tsiviilisikut. Kokku oli vägivaldseid surmajuhtumeid aga 109 032. Lisaks esines ka piinamist. Sadu tsiviilelanikest hukkunuid oli ka Afganistanis.
Assange'i juristid argumenteerisid aga, et WikiLeaksi avalikustatud salastatud dokumendid, mis paljastasid USA sõjakuritegusid Iraagis ja Afganistanis, olid avalikkuse huvides.
Assange astus kohtu ette kolmapäeva hommikul USA haldusalasse kuuluva Põhja-Mariaanide saarestiku Saipani saarel, kus kohtunik Ramona Villagomez Manglona mõistis talle vastavalt kokkuleppele karistuseks 62 kuu pikkuse vangistuse, mille ta on aga juba Londoni vanglas ära kandnud. Seega on Assange nüüd vaba naasmaks oma kodumaale Austraaliasse.
Otsuse langetamisel ütles kohtunik Manglona, et kui see kohtuasi oleks toodud tema ette kümme aastat tagasi, siis ta ei oleks ta seda kokkulepet aktsepteerinud, kuid aastal 2024 on olukord tema sõnul üsna teistsugune.
Ta tõi välja, et Assange'i tegudel ei ole ühtegi teadaolevat ohvrit ning leidis, et Assange'i poolt juba ära kantud 62 kuu pikkune vanglakaristus on olnud proportsionaalselt õiglane. Samuti ei soovinud USA prokurörid Assange'le muid täiendavaid karistusi ega trahve.
Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist lahkus Assange kohtumajast ning suundus ilma meediale kommentaare andmata teda ootavasse sõidukisse, mille ukse ees ta enne sisenemist veel rahvale lehvitas. Sealt edasi sõitis ta lennujaama, et sealt viimaks koju lennata.
Põhja-Mariaanide ringkonnakohtu föderaalkohtunikule saadetud kirjas ütles justiitsministeeriumi kõrgem ametnik, et Saipani saar valiti kohtupidamiseks välja selle „läheduse tõttu süüdistatava kodakondsusriigile". Samuti oli Assange avaldanud soovi mitte USA mandriossa reisida.
Assange'i abikaasa sõnul tuleb Julianil tasuda selle eralennu eest Austraalia valitsusele aga tervelt 520 000 dollarit, kuna tal ei lubatud selleks reisiks kasutada kommertslennufirmasid. Lennukulude katmiseks on käivitatud ka annetuskampaania, mille abil on nüüdseks suudetud koguda juba natukene üle poole vajaminevast summast.
Toimetas Martin Vaher