Iisraeli ideoloog ja ajaloolane Yuval Noah Harari sõnul jääb seoses tehnoloogia arenguga maailmas väga palju inimesi "üle", kelle mõttetut elu tuleb leevendada arvutimängude ja narkootikumidega.
Ameerika Ühendriikides elav psühholoog ja 2002. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Daniel Kahneman ja Harari pidasid 2015. aastal maha avaliku vestluse, mis kandis pealkirja "Surm on vabatahtlik" (Death is optional). Allolev tekst on viidatud vestluse osaline tõlge.
Sarnaste mõtetega on Harari, kes on muuhulgas Maailma Majandusfoorumi – "Davose inimeste" – nõunik ja kes elab oma samasoolise "abikaasaga" Iisraelis Karmei Yosefi kibbutzis, esinenud hiljemgi. Muuhulgas leiab ta, et haigused ja surm on ainult tehnoloogilised "küsimused", millest saab paarikümne aasta pärast peamiselt vaeste inimeste probleem.
Avaldame Harari sõnavõtu tõlke.
Harari: mida hakata peale kasutute inimestega?
Minu arust on tulevaste aastakümnete poliitika ja majanduse suurim küsimus, mida hakata peale kasutute inimestega? Nad elavad oma igavat elu ja küsimuseks on, mida nendega peale hakata? Kuidas nad võiksid leida oma elule mingi tähenduse, kui nende elu on põhimõtteliselt sisutühi ja kasutu?
Käesoleval hetkel ma leian, et lahenduseks on narkootikumide ja arvutimängude kombinatsioon. See on lahendus, mida võib näha juba täna ja seda peaks rohkem jõustama.
Seda nimetatakse mitmel teisel viisil, kuid võib näha, kuidas üha rohkem ja rohkem inimesi veedab üha rohkem ja rohkem aega lahendades oma hingelisi probleeme narkootikumide ning arvutimängudega. Kasutatakse nii seaduslikke kui ebaseaduslikke narkootikume.
Kui vaadata tänapäeva Jaapanit ja Jaapan on ülejäänud maailmast kõiges kuskil kakskümmend aastat ees, siis me näeme uut sotsiaalset fenomeni, kus inimesed loovad suhted virtuaalsete abikaasadega. Samuti on Jaapanis hulgaliselt inimesi, kes mitte kunagi kodust ei lahku ja elavad oma elu ainult arvutite kaudu.
Ma arvan, et kui keegi on üleliigne, siis tal ei ole [kodanikuna] seda võimu, mida me nägime 19. ja 20. sajandi masside ajastul. Toona me nägime, kuidas massid tegid edukaid rahvahulkade ülestõuse, -revolutsioone ja -mässe, mille tõttu me kippusime arvama masside kohta, et need on võimsad, aga tegemist on põhimõtteliselt 19. ja 20. sajandi fenomeniga.
Ma arvan, et kui rahvahulgad isegi suudavad ennast kuidagi organiseerida, siis pole neil täna väga palju võimalusi edu saavutada. Me ei ela 1917. aasta Venemaal või 19. sajandi Euroopas.
Millest me täna räägime, on midagi teise tööstusrevolutsiooni sarnast, aga selle toodang pole enam kangad, masinad, sõidukid, ega isegi relvad. Teise tööstusrevolutsiooni toodanguks on inimesed ise. Me põhimõtteliselt õpime tootma kehasid ja meeli ning minu hinnangul on need kaks asja eesootava muutuste laine peamised tooted.
See on taas vabatahtlik ja kui mõelda nende muutuste peale vaeste inimeste seisukohast, siis see kõik paistab välja kohutav. Läbi ajaloo on surm olnud suur võrdsustaja. Vaeste inimeste jaoks oli lohutuseks, et "hea küll, täna on rikastel hea elu, kuid nad surevad sama moodi nagu mina". Kuid mõelge maailma peale kuskil viiekümne, või saja aasta pärast, kus vaesed inimesed jätkuvat surevad, kuid rikkad inimesed, peale kõigi muude asjade, mida nad endale lubada saavad, saavad endale osta surma vältimist.
Mõelge olukorrale, kui õnnestub lahendada probleemid, nagu seda on näiteks inimese aju ja arvuti kasutajaliides, kui arvuti ja aju saavad otse üksteisega suhelda. Kui võtta ainult see näide, siis tähendaks see [aju ja arvuti ühendamine] ajaloo lõppu. See oleks bioloogia, nagu me seda täna teame, lõpp. Mitte kellelgi pole vähimatki aimu, kas elu võib, kui viidatud probleem lahendatakse, murda välja orgaanilisest reaalsusest mitteorgaanilise valla tohutusse avarusse.
Mitte keegi ei suuda kõige vähemalgi määral ette kujutada, millised on sellise ülemineku tagajärjed, sest inimeste kujutlusvõime on täna orgaaniline.
Kui kunagi juhtub singulaarsus [inimesed, raalid ja kübervald saavad üheks], nagu seda tihti nimetatakse, pole meil täna ühtegi võimalust isegi ette kujutada, mis juhtub peale singulaarsuse saabumise ajahetke.
Kui vaadata aega enne singulaarsuse saabumist, kuna [singulaarsuse saabumise] trend kogub hoogu, siis peaks võtma omaks uue suhtumise, et vanadus ja surm on ainult tehnilised probleemid ning neid vastavalt käitlema. Vanadus ja surm pole olemuslikult erinevad ükskõik millisest muust haigusest, nagu seda on näiteks vähk, Alzheimer või tuberkoloos. Võib olla me veel ei tea [surma ja vanaduse] kõiki mehhanisme ja nende vastaseid abinõusid, kuid põhimõtteliselt surevad inimesed alati ühel ja ainumal põhjusel. Need põhjused on tehnilised, mitte metafüüsilised.
Inimesed täna saavad elamisega kuidagi hakkama. Paljud inimesed on eraldatud ja võõrandunud, seda isegi kõige arenenumates ühiskondades. Paljud inimesed on võõrandunud, neil pole kogukonda, kellega rääkida. Inimeste perekonnad on täna väga väiksed; suuri, laiendatud peresid enam pole. Inimesed elavad ainult ehk oma abikaasaga. Võib-olla on neil üks või kaks last ja sellise perekonna liikmed võivad elada erinevates linnades, erinevates riikides ning üksteist nähakse korra mõne kuu jooksul.
Peale miljoneid aastaid evolutsiooni on viimase kahesaja aasta jooksul kogukonnaga lähedaselt seotud perekond murdunud. Kadunud on suurem osa ühiskondlikest rollidest, mida perekond ja lähedane kogukond on tuhandeid ning kümneid tuhandeid aastaid täitnud. Sellised ülesanded on väga lühikese aja jooksul antud üle uutele riigi ja turu poolt loodud võrgustikele.
Inimestel pole vaja enam lapsi, kes neid vanaduspõlves üleval peaksid, sest neil on pensionifondid. Neil pole vaja kedagi, kes nende eest hoolitseksid, neil pole vaja selleks naabreid, ega õdesid-vendi, kui nad jäävad haigeks, sest riik kannab nende eest hoolt. Riik tagab inimestele politsei, hariduse, aitab kõigega.
Ideede ja religioonide mõistes on täna kõige huvitavam koht Silicon Valley [üks maailma olulisemaid tehnoloogiakeskuseid]. Religioone ei looda enam Lähis-Idas, vaid Silicon Valley'is inimeste poolt nagu Ray Kurtzweil [arvutiteadlane, leiutaja ja transhumanismi-singulaarsuse jutlustaja] ja need on religioonid, mis vallutavad maailma.
Tõlkis Karol Kallas