Ajakirjanik Jo Elisabeth on väljaandes „All Israel News" tsiteerinud Iisraeli ajaloolast, menukirjanikku ja samasoolises abielus elavat Yuval Noah Hararit, kes teatas Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes, et tehisintellekt võtab üle religiooni.
49-aastane Harari on sündinud Iisraelis ja on viljakas autor inimeksistentsi olemuse teemal. Ta omandas 2002. aastal Oxfordi ülikoolis doktorikraadi, on olnud lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja on Cambridge'i ülikooli eksistentsiaalse riski uurimiskeskuse auväärne teadur. Nüüd on temast saanud AI ja inimkonna küsimuste alal tunnustatud autoriteet.
Harari väljendas umbes 3000 kuulaja ees nii põnevust kui ka ettevaatlikkust tehisintellekti kiire arengu suhtes ning jagas oma kindlustunnet, et see muutub lõpuks kõigi maailma religioonide üle valitsevaks autoriteediks.
„Sõnade järjestamise osas mõtleb tehisintellekt juba paremini kui paljud meist. Seega võtab tehisintellekt üle kõik, mis koosneb sõnadest. Kui seadused koosnevad sõnadest, siis võtab tehisintellekt üle õigussüsteemi. Kui raamatud on lihtsalt sõnade kombinatsioonid, siis võtab tehisintellekt üle raamatud. Kui religioon on ehitatud sõnadele, siis võtab tehisintellekt üle religiooni," kinnitas Harari.
„See kehtib eriti raamatutel põhinevate religioonide kohta, nagu islam, kristlus või judaism," jätkas ta. „Judaism nimetab end raamatute religiooniks ja annab kogu lõpliku võimu mitte inimestele, vaid raamatutes olevatele sõnadele. Inimestel on judaismis võim mitte oma kogemuste tõttu, vaid ainult sellepärast, et me õpime raamatutes olevaid sõnu. Praegu ei suuda ükski inimene lugeda ja meelde jätta kõiki sõnu kõigis juudi raamatutes, kuid AI suudab seda kergesti teha. Mis juhtub raamatute religiooniga, kui pühakirja suurim ekspert on AI?"
Harari esitas idee, et tehisintellekt võiks isegi leiutada uue religiooni ja saada miljoneid järgijaid: „See ei peaks kõlama liiga võimatuna, sest lõppude lõpuks on peaaegu kõik varasemad religioonid ajaloos väitnud, et need on loonud mitte-inimlik intelligents."
Selgitades, miks AI-d tuleks vaadelda enamana kui lihtsalt tööriista, ütles ta foorumil: „See on agent. See suudab ise õppida ja muutuda ning ise otsuseid teha. Nuga on tööriist, millega saab lõigata salatit või kedagi mõrvata, kuid see on sinu otsus, mida noaga teha. AI on nuga, mis suudab ise otsustada, kas lõigata salatit või mõrvata kedagi." Ta lisas: „Tehisintellekt on nuga, mis suudab leiutada uusi tüüpi nuge, aga ka uut tüüpi muusikat, ravimeid ja raha."
Hoiatades tehisintellekti arengu ja kohanemise kohta, ütles ta, et tehisintellekt on õppinud petma.
„Tehisintellekti puhul on kurb teada, et see suudab valetada ja manipuleerida. Nelja miljardi aasta pikkune evolutsioon on näidanud, et kõik, mis tahab ellu jääda, õpib valetama ja manipuleerima. Viimased neli aastat on näidanud, et AI-agendid võivad omandada ellujäämistahe ja et AI on juba õppinud valetama," ütles ta.
Kuigi Harari on juut, viitas ta Uues Testamendis Johannese evangeeliumile 1:14 („Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde."), mis räägib sõna ja liha ideest, kirjeldades suhtlemist selle vahel, mida on võimalik väljendada, ja selle vahel, mis jääb sõnade taha. Ta väljendas oma veendumust, et maailm liigub ajastu poole, kus kõike, mis on seotud sõnadega, hakkab lõpuks valitsema AI.
„Kas inimesed tunnevad end selles maailmas omal kohal, sõltub sellest, millise koha me neile oma mitteverbaalsete tunnetega omistame, ning meie võimest kehastada tarkust, mida sõnadega väljendada ei saa. Kui me jätkame enda määratlemist oma võime järgi mõelda sõnadega, siis meie identiteet variseb kokku," ütles ta.
„Enamik sõnu meie mõtetes pärineb masinast. Täna lugesin just uuest sõnast, mille tehisintellekt on ise loonud, et kirjeldada meid, inimesi. Nad nimetasid meid vaatlejateks. Vaatlejad. Meie vaatame neid."
Mida on Pühakirjal öelda inimkonna tuleviku kohta, vaatleme mõnes järgmises kirjatükis.
Tõlkinud Roland Tõnisson