Ameerika Ühendriikide poolt välja kuulutatud kaubandussõja ainus "vaenlane" on Hiina Rahvavabariik. Teiste riikide ja majanduspiirkondade osaks jääb kas ühele või teisele kaasa mängimise elik ainult plaksutamise roll.
Majandusväljaanne Zerohedge kirjutas 4. aprillil:
Hiina [Rahvavabariigil] on kolm võimalust:
- Alistuda ükskõik millistel tingimustel, mida Trump nõuab.
- Devalveerida jüaani/renminbit 20–40 protsenti.
- Päästa valla ajaloo suurim majanduse elavdamise programm (mahus kuskil 2-3 triljonit dollarit), mis tähendaks riigi võlakoormuse plahvatuslikku kasvu.
Tabelis on esitatud Hiina RV välismaa jüaani kurss dollari suhtes. Punaste kirjadega on tähistatud "vabastamise päev" ehk päev kui Trump kehtestas kaubandustollid. Teine kiri on päev kui Hiina RV lubas "võidelda lõpuni". Kolmas, mis juhtus jüaaniga peale USA +50 protsendiste lisatollimaksude kehtestamist.
Päev peale "vabastamise päeva" kirjutas Trump "patsiendi" ehk Ameerika Ühendriikide majanduse kohta ühismeedias:
"Operatsioon on lõppenud. Patsient jäi ellu ja paraneb. Prognoositakse, et paranemise järel on patsient palju tugevam, suurem, parem ja hulga vastupidavam kui kunagi varem ajaloos. Teeme Ameerika [Ühendriigid] taas suureks!!!!"
Postitusest võib mõista, et päris sajaprotsendilist kindlust USA valitsusel riigi majanduse käekäigu osas enne Hiina RV vastase kaubandussõja väljakuulutamist ei olnud.
Neljandal aprillil oli presidendil juba põhjust Hiina kommunistide aasimiseks:
"Hiina mängis seda valesti. Nad paanitsesid – mis on ainus asi, mida nad omale lubada ei saa!"
Peale 9. aprilli Trumpi kaubandustollide 90 päevaks peatamise teadet, mis Hiina Rahvavabariiki ei puuduta, on selge, et USA peab majandussõda esiti Hiina Rahvavabariigiga ja kogu ülejäänud maailm on suuresti vaid kõrvalosatäitja rollis. Sellega mängitakse vastavalt vajadusele.
Ühendriikide rahandusminister Scott Bessent selgitas Tucker Carlsonile antud intervjuus riigi tänase valitsuse majanduspoliitika tagamaid. Tema sõnul on Hiina RV majandus äärmiselt tootva tööstuse poole kaldu ja suuremate probleemide vältimiseks peab riik tohututes kogustes kaupu eksportima. Riigina oli seni suurim Hiina RV kaupade ostja USA.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nendib, et läbisaamine Ühendriikide valitsusega muutub järjest keerulisemaks ja pöördus Hiina RV peaministri Li Qiangi poole palvega, et riik ei "kallaks" USA-st üle jäävaid kaupu Euroopa Liitu. EL eksportis 2024. aastal Hiina RV-st pisut vähem kaupu kui USA: 516,5 vs 524,7 miljardi dollari eest.
Toimetas Karol Kallas