Peatoimetaja kommentaar: Šveitsi linnavalitsus algatas prostitutsiooniga "võitlemiseks" (täpsemalt selle korralike kodanike silme alt ärakoristamiseks) kampaania, mille raames on linna rajatud sisuliselt seksikastid, kus klient ja intiimteenuse pakkuja saavad kliendi sõidukis häirimatult "vahetuskaupa teha." Selle asemel, et prostitutsiooniga võidelda, on riik asunud seda subsideerima ning suunanud (valdavalt) inimkaubanduse ohvrid looma kombel kastidesse oma ihu müüma. Ka teised Euroopa riigid on sellise inimväärikust alandava programmi vastu huvi üles näidanud. Nagu Viini linnavolikogu liige Sandra Frauenberger mainis, siis moraalsel tasandil probleemi ei nähta, kuni "töö käigus" liigselt lärmi ei tehta. (Parempoolsel pildil on kujutatud kõnealuseid "drive-in bordelle" ehk seksikaste.)
Riigi poolt subsideeritud "drive-in bordell" Šveitsi finantskeskuses on osutunud nii "edukaks", et ka Austria valitsus kaalub sama praktika rakendamist.
Zührichi, Šveitsi suurima ja rikkaima linna, ametnikud ei ole selle pilootprojekti edukuse kiitmisel just tagasihoidlikud.
"Uus tänavaprostitutsiooni regulatsioon on saavutanud oma eesmärgid elanikkonna ja seksuaalteenuse osutajate kaitsmise osas," öeldi linnavalitsusest ajalehele Guardian.
Prostituudid peavad linnale maksma litsentsitasu rajatiste kasutamise eest ning nad peavad teenuse hinna sisse arvestama ka käibemaksu ning deklareerima oma sissetuleku riigile.
Prostitutsioon on Šveitsis, ühes Euroopa "progressiivsemas" riigis, olnud legaalne alates 1942. Riik väljastab litsentse naistele, kes töötavad riiklikult heakskiidetud bordellides ja vastavalt tähistatud "punase laterna" piirkondades.
Uus skeem, mis võeti kasutusele aasta eest, kätkeb endas litsentseeritud autovarjualuseid, kus prostituudid saavad oma kliente nende autodes teenindada. Selle "lahenduse" toetajad väidavad, et need bordellidest autovarjualused, mis on varustatud häirenuppude ja duširuumidega, olid mõeldud äärelinnadesse tunginud prostitutsiooni reguleerimiseks.
Viini linnavolikogu liige Sandra Frauenberger ütles väljaandele Die Presse, et volikogu liikmetele avaldas Zürichi edulugu muljet. "Me peame seda esmalt arutama," lausus ta. "Kastid (autovarjualused – toim) on Steering Grop'i järgmise kohtumise päevakavas."
Ta eitas, et esines kaebusi litsentseeritud prostitutsiooni vastu moraalsel pinnal, öeldes, et "kohalikud elanikud ei taha lihtsalt lärmi tõttu kannatada või elada ahistamise hirmus."
Samal ajal, kui poliitikud käsitlevad uut korraldust eduloona, väljendab Šveitsi politsei muret seoses EL-i sisese inimkaubanduse olulise suurenemisega.
Väljaanne Swissinfo.ch avaldas artikli pealkirjaga "Seksiäri õitseb", mainides ära, et riiklike andmete kohaselt oli Šveitsis legaliseeritud prostitutsiooni turuväärtuseks 3,2 miljardit šveitsi franki (ligikaudu 2,65 miljardid dollarit) aastas. Artiklis tuuakse ära ka politsei aruanne, mille kohaselt on prostitutsiooni kasv olnud 20 protsenti alates aastast 2003.
Kuid see ei tähenda, et Šveitsi kodanikud oleksid hakanud prostitutsiooniga tegelema, kuna samas aruandes märgitakse ka ära, et prostituutide arvu kasv on olnud paralleelne inimkaubandusjuhtumite kasvuga, peamiselt Ida-Euroopast.
Aruandes mainitakse, et enamus Šveitsis töötavatest prostituutidest on "immigrandid" ning politsei hoiatab selliste kuritegude veelgi suurema sagenemise eest, kuna Euroopa Liidu siseselt on riigipiiride ületamine äärmiselt lihtsaks muudetud.
Aruande kohaselt avati Baseli kantonis alates 2003 aastast igal kuul kaks uut bordelli, samal ajal kui Genfis oli 50 protsendiline bordellide kasv.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) poolt mais avaldatud inimkaubanduse aruande kohaselt oli Šveits üks Euroopa riikidest, Saksamaa, Islandi, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi kõrval, kus ilmnes "murettekitav trend" inimkaubanduse juhtumite kasvu osas. Selliste juhtumiste kasv oli 18 protsenti, samal ajal kui süüdimõistmiste määr langes 13 protsendi võrra vahemikus 2008 kuni 2010.
Aruandes märgiti, et "EL-i sisene inimkaubandus moodustab enamuse tuvastatud ja eeldatavatest juhtumitest: 61 protsenti inimkaubanduse ohvritest on EL-i kodanikud."
Mitmed aruande koostööpartnerid Saksamaalt, Šveitsist ja Hollandist "viitasid sellele, et EL-i laienemine 2007 aastal kujutas endast verstaposti, kuna suurim osa inimkaubanduse ohvritest tuleb Bulgaariast ja Rumeeniast."
USA välisministeeriumi poolt koostatud sarnane aruanne inimkaubandusest Šveitsis, tõi välja, et Šveits "on peamiselt seksiärisse sunnitud naiste ja laste ning samuti kerjama või varastama sunnitud laste sihtriik ning vähemal määral ka transiitriik."
Aruande kohaselt pärinevad ohvrid peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopast, kaasaarvatud Ungarist, Poolast, Bulgaariast, Slovakkiast, Tšehhist, Sloveeniast, Rumeeniast, Ukrainast, Moldovast ja Albaaniast.
"Föderaalpolitsei hinnangul jääb Šveitsis resideeruvate potentsiaalsete inimkaubandusohvrite koguarv 2000 ja 3000 vahele."
Samuti toodi ära, et Šveitsi valitsus "ei vasta minimaalsetele standarditele inimkaubanduse elimineerimise osas," kuid "teeb selleni jõudmiseks olulisi pingutusi."
Allikas: lifesitenews.com