Pärast Pariisi terrorirünnakuid kiirustab Euroopa Komisjon nõudma karmimat kontrolli erakätes olevate tulirelvade üle, pälvides sellega relvaomanike ja riigikaitsega seotud inimeste kriitikat.
Nimelt kiitis komisjon 18. novembril heaks meetmete paketi, millega soovitakse kitsendada võimalusi hankida uusi tulirelvi ja tihendada liikmesriikide koostööd olukorras, mil Euroopa Liidu territooriumil on väidetavalt 81 miljonit ühikut illegaalseid tulirelvi. Ka kontroll kahjutuks tehtud relvade üle vajab tõhustamist.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker põhjendas seda terroriaktidega Pariisis: "Hiljutisi rünnakuid Euroopa inimeste ja väärtuste vastu koordineeriti piiri tagant, näidates meile, et me peame neile ohtudele vastu astumiseks üheskoos töötama."
Muudatusi on tulemas mitmeid. Muuhulgas plaanitakse täielikult keelustada erakätes olevad poolautomaatrelvad. Lääne-Euroopasse, eriti Belgiasse ja Prantsusmaale, kus tulirelvade omamist reguleerivad seadused on karmid, liiguvad relvad Kesk- ja Ida-Euroopast. Kriminaalsete struktuuride käes on täna ohtralt militaarvarustust, muuhulgas automaatrelvi AK.
Direktiivimuudatusel on palju kriitikuid. On algatatud petitsioon, milles väljendatakse seisukohta, et terrorismiga ei saa võidelda nii, et piiratakse tulirelvade legaalset omamist. Näiteks Saksa Spordiliidu president jurist Hans Schollen leiab, et soovides ohjeldada terrorismi läheb Euroopa Komisjon nende sammudega liiga kaugele. Soome siseminister Petteri Orpo on teatanud, et seisab vastu sellisele poliitikale, mis nõrgendab Soome kaitsevõimet. Soome riigikaitse üheks tugisambaks suur hulk reserviste, kelle käes on umbes 90 000 poolautomaatrelva, samuti legendaarseid kodumaiseid automaatrelvi, mida tuntakse nimega "Suomi-konepistooli".
Soome Relvaharrastajate Liit on seisukohal, et Euroopa Komisjoni soovitud muudatused ei saavuta midagi terrorismivastases võitluses, vaid pigem soodustavad terrorismi levikut. Kuigi võib mõista, et müügis olevate relvade registreerimine on vajalik, muudavad Euroopa Komisjoni plaanid muus osas Soome olukorra keeruliseks.
Komisjoni ettepanekud on hämmastavad, sest neil ei ole mitte mingisugust kokkupuudet reaalsusega, leiab Reservohvitseride Kogu Helsingi piirkonna juht Caspar von Walzel. "Ka Prantsuse president François Hollande kinnitas, et hirmule alla ei anta. Kui nüüd rünnatakse sellisel moel eurooplasi, siis puudutab see sügavalt nende eluviisi. Keelatakse nende hobi ning just see ongi hirmule alistumine. See toetab terroristide pürgimist oma eesmärgi poole. Soome maakaitsele saaks see saatuslikuks. Välioskuste ja laskeoskuse säilitamine reservistide hulgas tugineb vabatahtlikule tegevusele," ütles Caspar von Walzel.
Fakte: Soomes on erakätes peaaegu 1,6 miljonit tulirelva. Haavlipüsse umbes 600 000, vintpüsse üle 400 000. Püstoleid umbes 200 000. Relvaluba omab umbes 670 000 inimest. Reservkaitseväelaste ühendustesse kuulub üle 90 000 liikme. Soome ei eristu antud statistika poolest teistest riikidest, nagu väidavad relvade keelustamise pooldajad.
EL-i liikmesriikides on enim registreeritud relvi (elanike kohta) Austrias, Kreekas, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal ja Soomes. Kõigis on umbes 30-32 relva saja elaniku kohta.