Majandusteadlane Friedrich August von Hayek selgitab raamatu "Tee orjusesse" 10. peatükis kuidas kollektivistlikud ühiskonnad avavad inimestele võimaluse vabaneda pahede süükoormast grupikuuluvusega. 

Võim kipub inimesi korrumpeerima ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.
John Emerich Edward Dalberg, Lord Acton

Lihtsa tõiga kõrval, et kollektivism kogukonnana ulatub ainult maani, kuhu küündib üksikinimeste eesmärkide ühtsus või kui paljusid inimesi kaasates on seda võimalik tagada, võimendavad kollektivismi muutumist partikularismiks ja eristumiseks lisaks mitmed kaastegurid. Neist omakorda on üks kõige olulisemaid üksikisiku soov samastada ennast grupiga, mis omakorda on sageli põhjustatud alaväärsustundest ja nii suudab tema vajadust rahuldada ainult kuulumine niisugusesse gruppi, mis tagab talle mingisuguse ülimuslikkuse rühmaväliste inimeste suhtes. 

Grupi nimel tegutsemine paistab vabastavat inimesed suurest hulgast moraalsetest piirangutest.

Mõnikord paistab selle põhjuseks olevat asjaolu, et neid vägivaldseid instinkte, mida inimene peab grupi sees alla suruma, saab ta grupist välja jäävate inimeste peal vabalt välja elada, mis omakorda vormib olulise samastava ajendina grupi iseloomu. Reinhold Niebuhri raamatu "Moraalne inimene ja ebamoraalne ühiskond" pealkirjast leiab väga olulise tõe, kuigi inimesed üldiselt järgivad tema teesis välja toodud järeldusi äärmiselt piiratud mahus. Nagu Niebuhr kirjutab mujal, on "kaasaegsete inimeste hulgas üha enam jälgitav suundumus, mille kohaselt ennast peetakse eetiliseks ja seda ainult põhjusel, et enda pahede süükoorem veeretatakse järjest suurematele ning suurematele gruppidele". Grupi nimel tegutsemine paistab vabastavat inimesed suurest hulgast moraalsetest piirangutest, mis kontrollivad grupi sees nende kui üksikisikute käitumist.

Planeerijate [käsumajanduse pooldajate] ilmselget vastumeelsust rahvusvahelisuse suhtes selgitab paremini tõik, et olemasolevas maailmas tähendavad kõik väliskontaktid takistust nende plaanimajanduse üritusele gruppi hõlmavas tegevuspiirkonnas. Mille tõttu pole üllatuseks, et üks kõige ulatuslikuma planeerimise kollektiivse uuringu toimetaja pidi oma meelehärmiks tunnistama: "Suurem osa "planeeriatest" on sõjakad rahvuslased."   

Sotsialistlike planeerijate rahvuslikud ja imperialistlikud kalduvused, seda märksa enam kui üldiselt tunnistatakse, pole alati nii silmapaistvad kui Sidney Webbsi ja mõne teise varase fabiaani puhul, kelle käsumajanduse entusiasm käis üldjuhul käsikäes suurte ja võimaste poliitiliste üksuste kummardamisega ning põlgusega väikese riigi (riigi voli ulatuse piiramise) suhtes. Ajaloolane Élie Halévy tunnistab, rääkides Webbsidest ajal kui ta neid nelikümmend aastat tagasi tundma õppis, et nende sotsialism oli äärmiselt antiliberaalne. 

"Nad ei vihanud toore. Nad suhtusid konservatiividesse äärmiselt leebelt, kuid neil polnud mitte mingisugust halastust gladstoniaanliku liberalismi suhtes. See oli aeg kui käis Buuri sõda ja nii innukad liberaalid kui inimesed, kes hakkasid moodustama Leiboristlikku parteid, olid valdavalt buuride poolel ja Briti imperialismi vastu, seda vabaduse ja inimkonna tuleviku nimel. Kuid kaks Webbi ja nende sõber Bernhard Shaw, erinesid ülejäänud seltskonnast. Nemad olid uhkeldavalt imperialistlikud. Väikese rahvaste iseseisvus võib midagi tähendada liberaalse individualisti jaoks. See ei tähendanud mitte midagi kollektivistidele, nagu nemad. Mu kõrvus kõlab siiani, kuidas Sidney Webb selgitas mulle, et tulevik kuulub suurtele administratiivsetele riikidele, mida valitsevad ametnikud ja korda peab politsei." 

Teises kohas Halévy tsiteerib George Bernhard Shawd, kes ligikaudu samal ajal väitis, kuidas "maailm kuulub suurtele ja võimastele riikidele puhtalt vajadusest ja väikesed riigid peavad nendega liituma, muidu nad hävitatakse". 

Marxi ja Engelsi arvamused tšehhide ning poolakate kohta sarnanesid toonastele natsionaalsotsialistidele.

Need tsitaadid on siinkohal välja toodud põhjusel, mis ei üllataks ühtegi Saksamaa natsionaalsotsialismi esivanemat, sest need on äärmiselt iseloomulikud võimu ülistamise näited, mis omakorda juhib hõlpsalt sotsialismi juurest natsionalismini ning mis äärmiselt suurel määral mõjutab kõigi kollektivistide eetilisi vaateid. Mis puutub pisikeste rahvaste õiguseid, siis Marx ja Engels polnud sugugi teistest põhimõttelistest kollektivistidest paremad ja nende arvamused tšehhide ning poolakate kohta sarnanesid toonastele natsionaalsotsialistidele.

Tegemist on "Tee orjusesse" X peatüki "Miks tippu jõuavad kõige närusemad inimesed" tõlke viienda osaga. Raamatu ingliskeelse kommenteeritud väljaande leiab siit.
Tõlke esimene osa.
Teine osa.
Kolmas osa.
Neljas osa.

Tõlkis Karol Kallas