Ühendkuningriigi rahvuslik küberjulgeolekukeskus arvab, et keelates küberjulgeoleku sõnavaras ära sõnad “must-” ja “valge nimekiri”, aitab see võidelda rassismiprobleemiga.
Kas keegi oskab nimetada ainsamagi asja, millega terviseamet käesoleva Hiina viiruse kriisi ajal on enam-vähem hakkama saanud?
Kui avada silmad ja näha liberaalse demokraatia südamikus Prantsuse Revolutsiooni ja bolševismi vaimus töötavat mootorit, on ühtäkki täiesti mõistetav, miks pole sellel režiimil midagi pistmist ei liberalismi ega demokraatiaga ning miks kujutab ta endast ohtu kodanikuvabadustele- ja õigustele, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Krakovi peapiiskopi sõnul on LGBT-ideoloogia agressiivne pealesurumine uus totalitarismi vorm, mis ähvardab Poola vabadust nagu eelmise sajandi kommunistlik okupatsioonirežiim, vahendab LifeSiteNews.
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Kasvatusteadlane Tapio Puolimatka kommenteerib Markii de Sade’i avastust ja selle poolt inspireeritud tehnikaid, mida revolutsioon on läänemaailmas viimase kahe aastasaja jooksul peensuseni lihvinud: seksuaalsete vabaduste laienedes jääb inimestel märkamata, kuidas nende poliitilised ja majanduslikud vabadused vähenevad ning riigi kontroll suureneb.
Miskipärast räägitakse praegu nii palju ilusaid sõnu demokraatiast ja võrdsusest ja avatusest ja sõnavabadusest, – küllap sellepärast, et tegelikkuses meil neid eriti nagu ei ole, kirjutab Malle Pärn.
Meil tuleb tõsiselt selle üle järele mõelda, miks Jumalast lahti öelnud ja inimkonna maise õnne saavutamise sihiks seadnud revolutsioonilised režiimid suubuvad kiiresti terrorisse ja brutaalsesse vägivalda, kommenteerib Veiko Vihuri Postimehe juhtkirja, milles sündimata laste tapmist emaüsas nimetati pseudoteemaks.
“Kommunikatsiooniekspert” Andreas Kaju poolt Postimehe stuudios väljendatud tsensuuriihalus on ohtlik flirt poliitilise represseerimisega, mis aitab kaasa Overtoni akna ehk aktsepteeritava ühiskondliku ja poliitilise diskursuse nihutamisele totalitarismi suunas.
Viimastel aastatel nii eestlaste kui ka teiste rahvaste seas levinud vabatahtlik enesekiibistamine on sügavalt juurdunud orjameelsuse kõnekas ilming ning ühtlasi lakmuspaber, mis näitab, et pinnas on soodne digitaalse düstoopia rajamiseks mitte kuigi kauges tulevikus, leiab Martin Vaher.
