Käesoleva aasta Eesti isesisvuspäeval asutas Euroopa Liidu Komisjon Euroopa Liidu Demokraatia Vastupidavuse Keskuse ja 29. septembril algas totalitaristlike sidusrühmlaste platvormi katsetamine inimeste peal.
Euroopa Komisjon (EK) selgitab Keskuse eesmärki: "Tegemist on Euroopa Liidu (EL) Demokraatiakilbi juhtalgatusega, mille eesmärgiks on ühiskonna koondamise hõlbustamine tänapäeva demokraatlikke ühiskondi ähvardavatele ohtudele vastamiseks, teadlikkuse tõstmiseks, võimekuse võimendamiseks ja demokraatliku vastupidavuse ehitamiseks."
Euroopa Liidu Komisjoni ülemkomissar Ursula von der Leyen kirjeldab Demokraatiakilpi laiendavat üritust: "Kuna maailmas kasutatakse teavet üha enam relvana meie demokraatiate õõnestamiseks, siis meie hakkame sellele vastu. Tänu Euroopa Liidu Demokraatia Vastupidavuse Keskusele tõstame me endi kollektiivse võimekuse taset tõrjuda välismaiseid teabe manipulatsioone ja väärteavet. See tugevdab meie vastupidavust, tagab Euroopa Liidu avaliku arutelu jäämise avatud ja avalikuks ning võimestab kodanikke osalema demokraatlikus elus."
Euroopa Liidu demokraatia vastupidavuse pilootprojekti tutvustavas pressiteates kirjutatakse "sidusrühmade platvormi" kohta: "Euroopa Liidu Demokraatia Vastupidavuse Keskus on uus EL institutsioonide, liiduvabariikide ja kodanikuühiskonna sõlm, mis võimestab, kaitseb ning reklaamib tugevaid ja vastupidavaid demokraatiaid üle Euroopa Liidu.
Keskus on osa Euroopa Liidu Demokraatiakilbi tuumast, mille ülesandeks on selgitada laia, ühiskonnaülese demokraatia tugevdamise lähenemist."
Mõttekoja FSI projekt Demokraatiasse Sekkumise Vaatluskeskus (DIO) selgitab Komisjoni nägemust demokraatia "vastupidavusest" ja selle jõustamise Keskuse tegevust:
"Keskuse ametlikuks tööülesandeks on EL teaberuumi kaitsmise püüdluste koordineerimine, välismaise sekkumise ja väärteabe tõrjumine ning ühiskonna vastupidavuse tugevdamine.
Kes laua taga istuvad? EL institutsioonid ise koos liiduvabariikide juhtkondadega, VVO-d, tõigakontrollid, meediaorganisatsioonid ja teadlased.
Mitte kellegi jaoks ei tohiks olla üllatuseks, et EL ise rahastab osutatud valdkonnas tegustevaid VVO-sid, meediaorganisatsioone ja faktikontrollimise taristut. Terve kõnealune ökosüsteem tekkis ainult tänu Brüsseli rahale.
Keda laua taga ei ole? Tavakodanikke.
Ometigi kinnitab Komisjon klassikalises EL uuskeeles, et tegemist on "kogu ühiskonda hõlmava algatusega", mis vajab "igaühe kaasamist". Kuid ilmselt tähendab "igaüks" ainult institutsioone, eksperte ja valitud vahemehi ning pea kõik organisatsioonid ja inimesed saavad EL-ilt raha. Kaasatud on kõik, välja arvatud demos (rahvas) ise.
[Vabad] kodanikud nimetatud "EL Demokraatiakilbis" ei osale, kuigi nemad on inimesed, kelle teabekeskkonda hakatakse kaitsma ja kelle "vastupidavust" on vaja kasvatada nende poolt, kes istuvad siseringis. See kujutab eurostokraatiat, mis otsustab, kuidas süsteem peab vastama sellele, mida kodanikud näevad, kuulevad ja usuvad.
See on "demokraatiakilp" ilma demoseta. Mida tehakse loomulikult demokraatia kaitsmise eesmärgil."
Järgmises EL mitmeaastase eelarve (MMF) eelnõus on Kilpi ja Keskust hõlmavatele algatustele, nagu CERV+ (demokraatia, kodanikud, õiglus, õigused ning väärtused), nähtud ette 3,6 miljardit eurot. Käesoleval eelarveperioodil (2021–2027) on CERV+-il raha 1,56 miljardit eurot.
Meediale soovitakse kulutada 3,2 miljardit eurot. Käesolevas MMF-is on propaganda eelarve vahemikus 1,5–2,4 miljardit.
Loomingulise Euroopa kultuuriprogrammile tahetakse järgmises MMF-is raha 1,8 miljardit eurot.
Euroopa Liidu Komisjoni Demokraatiakilbi ja kõik selle raames toimuv kujutab propagandistlikku võitlust õlgmehikesega (osustus õlgmehikese eksimusele loogikas). Päris probleemiga – EL on korporatistlik-totalitaristlik moodustis – ei tegeleta ja selle asemel luuakse kujuteldav "suur mure", millega asutakse "laiu rahvahulki kaasates" kangelaslikku võitlusesse. Väärteabe vastu aitab kõige paremini küllaldane ja tõene teave, arvamuste paljusus ja vaba arutelu. Kõige suuremat ohtu kujutab liiduvabariikide demokraatiale Liit ise, mida iseloomustavad nii "poliitilised tulemüürid", sekkumised liiduvabariikide valimistesse kuni nende tühistamiseni välja, Euroopa Liidu kohtute liiduvabariikide põhiseaduseid rüvetav õigusterror ja erinevad digiteenuste määruse alusel kehtestatud tsensuurilahendused.
Toimetas Karol Kallas