Juristide Liit süüdistab justiitsminister Reinsalut kooseluseaduse läbisurumise toppamajäämises

Illustratsioon: corund/Bigstockphoto.com

Eesti Juristide Liit tegi 22. augustil kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimist toetava avalduse, kritiseerides justiitsminister Urmas Reinsalu toetust kooseluseaduse tühistamisele ning süüdistades teda ka selles, et kooseluseaduse rakendusaktid on siiani vastuvõtmata.

“Eesti Juristide Liit peab vajalikuks juriidilise ebaselguse kõrvaldamiseks jätkata õigusloomealast tööd kooseluseaduse rakendusaktide väljatöötamisel ja vastuvõtmisel,” selgitas juristide koondav mittetulundusühing ja toonitas, et kooseluseaduse rakendusaktide väljatöötamist tuleks jätkata “vastavuses hea õigusloome tavaga”.

Juristide Liidu avaldus tehti reaktsioonina justiitsminister Urmas Reinsalu poolt augusti alguses väljendatud seisukohale, mille kohaselt “ebaselguse süvenemise vältimiseks tuleks olukorras, kus poliitilist kokkulepet kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ei paista lähiajal saabuvat, tunnistada kooseluseadus kehtetuks.”

Mitmed Eesti Juristide Liidu liikmed on väljendanud Objektiivi toimetusele üllatust, et kuulsid organisatsiooni avalikust toetusest hea õigusloome tava jämeda rikkumise teel vastu võetud kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimisele alles meedia vahendusel.

Väidetavalt taotles Juristide Liidu poolt kooseluseaduse läbisurumisele toetusavalduse tegemist keegi murelik organisatsiooni liige. Seejärel koostas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Raul Narits avalduse teksti, mida arutati nii ühenduse õiguspoliitika toimkonnas kui ka 21-liikmelises volikogus, mis mõlemad andsid tekstile oma heakskiidu.

Kuigi Objektiivi toimetusele ei ole teada, kelle algatusel Eesti Juristide Liidu avaldus sündis, on tähelepanuväärne, et nii eelnimetatud õiguspoliitika toimkonda kui ka volikogusse, mille heakskiidul avaldus tehti, kuulub teiste hulgas üks innukamaid homoaktiviste ja kooseluseaduse läbisurumise toetajaid, Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. Käsper on olnud Juristide Liidu väga aktiivne liige, mille kinnituseks on asjaolu, et 2014. aastal püüdis ta saada organisatsiooni presidendiks, ent mitmete ühenduse liikmete teravate protestide tõttu see plaan ei teostunud.

Üks Juristide Liidu volikogu liige kinnitas Objektiivi toimetusele, et mingit arvestatavat arutelu organisatsiooni avalduse teemal pole toimunud ning teda otsuse langetamisse ka ei kaasatud. Samuti pole teada, kuidas toimus antud küsimuses Juristide Liidu volikogus hääletamine ning millise tulemusega hääletus lõppes.

Igal juhul on justiitsministeerium vastanud Juristide Liidu kriitikale, et ei kavatse sellest hoolimata kooseluseaduse rakendusaktide väljatöötamisega tegelema asuda, kuna probleem on mitte õigustehniline, vaid seisneb poliitilise tahte puudumises.

“Praegu ei ole riigikogul puudu eelnõudest: neid küsimusi reguleerivalt on riigikogu menetluses kolm seaduseelnõud. Selles asjas tuleb valikuid langetada seadusandjal,” selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels.

Riigikogu eelmine koosseis võttis kooseluseaduse 2014. aasta 9. oktoobril häältega 40:38 poolikul kujul ehk ilma rakendusaktideta, kuna seaduse terviklikul kujul vastuvõtmiseks ei olnud parlamendis piisavalt toetust ehk vähemalt 51 poolthäält. Ka parlamendi praeguses koosseisus pole olnud kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimiseks piisavat toetust, mistõttu on rakendusaktid siiani vastu võtmata.

Kuigi kooseluseaduse enese kohaselt ei ole see jõustunud, sest seaduse kohaselt on selle jõustumise eelduseks ka rakendusaktide vastuvõtmine, on mitmed poliitikud, kohtunikud ja notarid asunud otseselt kooseluseaduse teksti eiravale seisukohale, nagu kehtiks kooseluseadus hoolimata tõsiasjast, et rakendusaktid on siiani vastu võtmata.

Leht: justiitsministeerium toetab kooseluseaduse kehtetuks tunnistamist

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!