Õiguskantsler Ülle Madise määrati riigikogu erakorralise istungjärgu esimeses hääletusvoorus 71 riigikogu saadiku häälega vabariigi presidendiks.
Märgistamata hääletussedeleid tuvastati seitse. Kehtetuid sedeleid ei olnud. Hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv oli 78.
Riigikogu erakorralise istungi alguses registreeris end kohalolijaks 89 saadikut. Puudus 12.
Madise oli riigikogu hääletusvoorus ainus kandidaat.
Hääletusel puudusid fraktsioonitud saadikud Jaak Valge ja Varro Vooglaid, kes on selgelt välja öelnud, et presidendimääramise protsessis nad põhimõtteliselt ei osale, kuna toetavad presidendi otsevalimisi ning ei kiida heaks parteride tagatubades tehtud kokkuleppeid.
Hääletusel puudusid ka EKRE fraktsiooni saadikud Arvo Aller, Rain Epler, Mart Helme, Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlak, Evelin Poolamets ja Anti Poolamets, kes osalesid samal ajal presidendi otsevalimisi pooldaval piketil riigikogu esisel platsil.
Istungil ei osalenud ka Jaak Aab ja Vilja Toomast.
Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart teatas kolmapäeva hommikul, et fraktsiooni seitse saadikut on presidendivalimiste ajal küll riigikogu saalis, kuid hääletussedeleid nad välja ei võta.
Samuti opositsioonis olev Isamaa tegi aga mõned nädalad enne presidendimääramise protsessi otsuse Madise selja taha koonduda ja teda toetada.
Presidendi määramiseks peab kandidaat koguma vähemalt 68 riigikogu liikme toetuse ehk kahekolmandikulise häälteenamuse.
Ülle Madise on hariduselt õigusteadlane. Varem on ta töötanud justiitsministeeriumis, riigikogu põhiseaduskomisjonis, peakontrolörina riigikontrollis, presidendi õigusnõunikuna ning aastast 2015 õiguskantslerina.
2021. aastal valiti ta teiseks ametiajaks õiguskantsleri ametisse tagasi.
Markus Järvi