President Kersti Kaljulaiu poolt nüüd juba korduvalt kõlama pandud narratiiv, nagu oleks konservatiivid ohuks põhiseaduslikule korrale, on skandaalselt valelik ja samas ka kurjakuulutav, meenutades 1934.
Hiljuti täpsustas president Kersti Kaljulaid intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele oma EKRE-suunalisi kommentaare välismeedias, väites et tema vihkamine „ei käi kogu EKRE kohta“.
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
Saates “Fookuses” meenutavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid vabariigi aastapäeva tähistamist tõrvikurongkäiguga Tallinna vanalinnas ning toovad esile kõnekamaid lõike presidendi kõnest.
Ajaloolane Jaak Valge jätkab juubeliaastale “Eesti Vabariik 100” pühendatud artiklisarja, käsitledes seekord küsimust, kuidas said Eesti kesksed võimuorganid oma nime.
Asjaolu, et pidevalt ebademokraatlikkuse etalonina esitletaval Venemaal saab rahvas endale ise riigipea valida, vähemalt formaalselt, samal ajal kui Eesti kodanikele niisugust elementaarset õigust ei usaldata, näitab, kui naeruväärsed on jutud Eestist kui demokraatlikust riigist, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
President Kersti Kaljulaid määras oma kantselei direktorile Tiit Riisalole kopsaka aastalõpupreemia.
Alates iseseisvuse taastamisest on aastavahetusel esitatud Eesti hümni, kuid seekord kõlas nii Vabaduse väljakul kui Eesti Televisioonis pärast president Kersti Kaljulaidi kõnet hoopis Ivo Linna esituses tuntud lugu “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.
Raadiosaates “Räägime asjast” kõneldi seekord sellest, et Kaja Kallase esile kerkimine näitab, et järgmistel valimistel panustab süvariik Reformierakonnale, ning samuti sellest, et president ja kohtud lammutavad põhiseaduslikku korda ning teostavad juriidilist putši.
President Kersti Kaljulaidi juures aastalõpu visiidil käinud riigikogu õiguskomisjoni liikmed kuulsid riigipealt, et kooseluseaduse rakendussätetega tuleb edasi minna.
