EKRE saadik Varro Vooglaid nendib, et koos põhiseadusega ei tähenda õiguskantsleri mõtted tänasele valitsusele midagi.
19. septembril esitles Ülle Madise riigikogus Õiguskantsleri 2022/2023 aasta tegevuse ülevaadet. Riigikogu liikmed said Madisele esitada ühe küsimuse.
Voglaid esitas [ca 1:26:40] õiguskantslerile küsimuse emaüsas tapetud laste kohta, mille peale õiguskantsler leidis, et tegemist on küll "huvitava teemaga", kuid põhiseadus ja teised seadused tuhandete kaupa sündimata laste tapmist ära ei keela.
Sotsiaalmeedias pani Voogalaid kirja lisaks mitu küsimust, mida ta soovib Madiselt küsida.
Esimene lisaküsimus on:
"Kritiseerisite teravalt tegevuspõhise riigieelarve koostamist. Lubage küsida, et kui sellise riigieelarve koostamine, kus ei ole kõik riigi toimimise tulud ja kulud vastavalt põhiseaduse paragrahvis 115 sätestatule selgelt kirja pandud, on põhiseadusega vastuolus, siis kas ma saan õigesti aru, et Vabariigi Presidendil on põhiseaduslik kohustus jätta niisugusel moel koostatud riigieelarve seadus välja kuulutamata?"
EKRE fraktsiooni saadik selgitas oma küsimust ja tõdes, et Eesti riigieelarve on põhiseadusega tõenäoliselt vastuolus ja president Alar Karis ei tohiks seda välja kuulutada:
"Mulle on pikemat aega olnud arusaamatu see, kuidas ka riigikohus on mitmel puhul osutanud, et teatud seadused või muud normatiivsed aktid ei ole nagu põhiseadusega päris kooskõlas, aga samas ei suudeta öelda sirgjooneliselt välja, et tegu on põhiseaduse vastase ja seega õigustühise korraldusega.
Siin ilmneb sama probleem. Kui riigieelarve koostamine sellisel moel, nagu seda tehakse, on reaalselt põhiseadusega vastuolus, siis peaks Vabariigi President olema KOHUSTATUD [Vooglaiu suured tähed] mitte riigieelarve seadust välja kuulutama. Kõik muud udujutud stiilis "püüdke teinekord ikka natuke rohkem põhiseadust arvesse võtta" on täiesti kohatud ja õigusriikluse ideega ühitamatud."
Oma küsimuse selgituseks lisas Vooglaid väljavõtte tänavusest õiguskantsleri tegevuse ülevaatest. (Punane kast on joonistatud Vooglaiu poolt.)
Hiljem lisas Vooglaid teise küsimuse – elik pigem ettepaneku –, mille kohta ta sooviks saada teada õiguskantsleri arvamust:
"Tegite oma sõnavõtus ettepaneku, et riigikogu võiks püüda pöörata oma tegevuses uue lehekülje ning jätkata niiöelda puhtalt lehelt. Ka mina olen mõelnud, kuidas seda saaks teha ning minu hinnangul tuleks selle suunas liikumiseks astuda kaks konkreetset sammu.
Esiteks tuleks lõpetada mitte kusagil maailmas sellisena kasutatavad e-valimised, mis ei ole põhimõtteliselt jälgitavad ega kontrollitavad ning mis tekitavad möödapääsmatu umbusu valimiste aususe ja seega ka valimiste pinnalt kujunenud riigivõimu teostamise konstellatsiooni legitiimsuse suhtes.
Teiseks tuleks taastada rahvaalgatuse õigus, mis piiraks põhimõtteliselt parlamendi enamuse (valitsuskoalitsiooni) võimalust parlamendi vähemusest jõuga üle rullida, lähtudes mentaliteedist "võitja võtab kõik". Rahvaalgatuse õiguse kohaselt saaks siis opositsiooni enamuse algatusel ja ettenähtud perioodi (nt 2 kuu) jooksul nt 30 tuhande kodaniku allkirja kogumisel panna koalitsiooni poolt opositsiooni vastuväidetest hoolimata (usaldushääletusega) läbi surutud seaduse rahvahääletusele."
Vooglaid nentis õiguskantsleri varasematele seisukohtadele osutades, et e-valimiste süsteemi põhimõttelisi muudatusi viimane õigeks ei pea ja rahvaalgatuse õigust pole Eesti kodanikele vaja.
"Kuidas peaks siis Teie nägemusel see uue ja puhta lehekülje keeramine välja nägema? Loosunglikust üleskutsest stiilis "leppige ära ja püüdke edaspidi paremini" on vaevalt midagi kasu, kui puudub praktiline visioon, milliste konkreetsete sammude kaudu soovitud eesmärki saavutada või vähemalt sellele läheneda," lõpetas Vooglaid postituse.
Toimetas Karol Kallas