Kodanike põhjendatud kriitika e-valimiste osas tituleeritakse süsteemi poolt hoolimatult Kremli jutupunktiks ning seejärel nõutakse veel ülbelt läbipaistmatu valimiskorralduse vastu usaldust.
E-hääletuse suurim probleem ning demokraatlikkuse puudujääk, et valimistulemust ei hinnata mitte sammude korrektse läbiviimise ja tulemuse seadusest lähtuva kindlaks tegemise, vaid selle järgi, kes valimisi võidavad, kirjutab Märt Põder.
Millised sammud on vaja ette võtta selleks, et vaidlustada Eesti e-hääletus Euroopa Kohtus?
Objektiivi stuudios on külas digiõiguste aktivist Märt Põder, kelle hinnangul on karistusseadustiku paragrahvi 163 tähenduses e-valimisi võltsitud.
Kuna valimiste korraldaja ei suuda pakkuda tagantjärele veenvaid tõendeid e-valimiste korrektsusest, taandub arutelu e-hääletuste tulemuste üle usuküsimuseks.
Prioriteediks number üks peab olema valimistulemuste usaldusväärsus.
Postimehe toimetaja Martin Ehala leiab ühelt poolt küll, et Eesti e-valimiste tehnilise lahenduse usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, kuid samas rõhutab, et e-hääletuse usaldusväärsus ei sõltu üksnes selle tehnoloogilisest poolest.
Riigikogu lükkas 41 poolthäälega 15-ne vastu tagasi eelnõu, mille kohaselt oleks riigikogu valimistel, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel kaotatud ära elektroonilise hääletamise võimalus.
EKRE saadik Varro Vooglaid nendib, et koos põhiseadusega ei tähenda õiguskantsleri mõtted tänasele valitsusele midagi.
Ligi 40 protsenti Eesti inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks ja leiab, et riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, selgub uuringufirma Norstat hiljuti läbiviidud küsitlusest.
