Markus Järvi: Austria president ei tee nalja, feministeerumitele rätt pähe!

Austria presidendi Alexander Van der Belleni avameelses ennustuses, kuidas tulevikus “peame paluma kõigil naistel pearätti kanda,” avaldub pahemlaste ja feministide krooniline mõistusepimendus ja silmakirjalikkus oma terminaalses faasis.  

Meie mees Euroopa suurpoliitikas, Eesti juurtega Alexander Van der Bellen, tagasihoidlikuma nimetusega Austria president, tuli lagedale avameelse tulevikuennustusega. “Vohavat islamofoobiat silmas pidades… tuleb päev, mil me peame paluma kõigil naistel pearätti kanda – kõigil!” sõnas Van der Bellen.

Me oleme jõudnud ametlikult absurdikomöödia keskele. Me avastame ennast sketšist. Seda, mida kristlik tsivilisatsioon pole naistelt nõudnud – pearäti kandmist –, hakkavad ellu viima islamist inspiratsiooni saanud pahemliberaalid ja neid toetavad feministid, kes ühelt poolt lammutavad elutervet ning sugude vastastikusel täiendamisel ja ustavusel rajanevat perekonnakultuuri, teisalt aga edendavad islamit. Feministid, kelle enda sugu kord voolab, kord virdab, toetavad ühte kõige patriarhaalsemat religiooni.

Kujutagem ette, kui Van der Belleni avaldusega oleks lagedale tulnud näiteks mõni kristlik liider! Vähe sellest, kujutame ette, et mõni kristlane oleks väitnud, et solidaarsusest heade tavade ja elementaarse kultuuri vastu võiksid naised käia riides soliidselt, näiteks seelikuga, mis ulatub põlvedeni, ning et enese keha eksponeerimine labasel viisil on lihtsalt vääritu. Ei mingit rätti, ei mingit burkat ega nunnarüüd, palun pange lihtsalt endale selga teie enda naiselikku väärikust arvestavad riided!

Kujutate ette, milliste detsibellideni oleks küündinud patriarhaadi vastaste kisakoor stiilis “minu keha on minu oma ja mina riietun nii kuidas tahan!” Kui aga roheline ja pahempoolne Van der Bellen seob naistele räti pähe, kõlavad reaktsioonid parimal juhul sordiini all, kui üldse.       

Aga mis siis ikka. Kui absurdikomöödia, siis olgem žanrile lõpuni ustavad. Kuidas tuleks Austria presidendi soovitusi rakendada Eestis? Esimeses järgus ja puhtalt solidaarsetel kaalutlustel peaks end vabatahtlikult pearätistama kogu Feministeerium, mis on pikalt ja laialt kõnelenud islami riietuse tolereerimise vajadusest.

Sama soojaga võiks räti pähe siduda ka võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, seejärel vabariigi valitsuse naisministrid. Neile on hea eeskuju andnud Iraani külastanud sugu- ja ametiõed Rootsist, kes oma kodumaal on girlpowerist tulvil ning näevad välja sellised (vt videost).

Iraani külastades seovad aga allaheitlikuse märgiks kuulekalt räti kaela ja käituvad sootuks vaguramalt (vt videost). 

Fakt, et kogu feministlik eetos mõnituhat kilomeetrit lõunasse sõites kaob nagu võluvitsa väel ära, on loomulikult omaette müsteerium. Aga võib-olla ei ole ka. Võitlus käib ju ikkagi õhtumaade kristliku kultuuri viimaste rudimentide vastu, milles nähakse patriarhaalsete sigaduste kvintessentsi, mitte islami hüvelise kultuuri vastu, mida peab tolereerima maksimumini.

See, et Saudi-Araabia linnade väljakutel saavad naised karistuseks julmalt piitsa ja Afganistanis ja Pakistanis visatakse naisi omakohtu korras kividega surnuks, ei tekita islamile solidaarsust nõudvates sotsialistides ilmselt mitte mingit kognitiivset dissonantsi.

Kuidas aga see iseenesest võimalik on, vaadake, seda ma ei oska teile öelda. Minu tagasihoidlikul hinnangul on tegu meditsiinilist laadi probleemiga, silmakirjalikkuse ja ideoloogilise mõistusepimenduse terminaalse vormiga. Ühte kõige patriarhaalsemat kultuuri, kus naine on ametlikult teise järgu olend, kus koduvägivald on šariaadiseasduse kohaselt tolereeritud, nagu tunnistasid Taani islamivaimulikud varjatud kaameraga tehtud dokumentaalfilmis, kultuuri, kus naine peab riietuma mitte soliidselt ja väärikalt, vaid vormitusse kotti, tuleb nendesamade feministide arvates tolereerida, kui isegi mitte soosida.

Kogu komöödia võtab kokku lõik keskeuroopa feministide meeleavalduselt, kus lapseohtu tüdrukud laulavad ülistust Allahile (vt videost).

Kommentaari lõpuks pole mul muud öelda kui: no comments.

Head alistumist teile, kallid feministid! Lihtsalt hoiatuseks, et kui te kunagi mõnel Euroopa keskväljakul šariaadiseaduse järgi piitsa peaksite saama, siis ärge süüdistage selles kedagi muud peale iseenda.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige ning portaali Objektiiv uudiste- ja arvamustoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.