Anonüümseks jäänud EL-i ametnikud kirjeldasid Euronewsile Kaja Kallase läbikukkunud säravate kaitsevaldkonna mõistuste löökrühma plaani sõnadega "halb juhtimine", "õnnetus" ja "täielik jama".
Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas on sattumas kokkupõrkekursile Euroopa pealinnadega, samal ajal kui tema institutsionaalne roll on üha suurema surve all, kirjutab väljaanne Euronews.
Kallas sai järjekordse poliitilise tagasilöögi osaliseks, kui liiduvabariigid nurjasid tema viimase algatuse luua Euroopa kaitseküsimuste ekspertide rühm.
Euroopa pealinnade otsustava sekkumise tagajärjel tühistas Euroopa välisteenistus (EEAS) viimasel hetkel töörühma käivitamise. Rühma ülesanne oleks olnud koostada raport selle kohta, kuidas suurendada EL-i kaitsevõimekust, tuvastada strateegilised investeerimislüngad ja "pakkuda tõepoolest kastist välja mõtlevaid lahendusi," nagu Kallas vaid valitud päevad enne tema projektile vee peale tõmbamist avalikkuse ees esinedes kinnitas.
"Oleme otsustanud selle algatusega mitte edasi minna," rääkis Euronewsile üks EL-i anonüümne ametnik. "Mõned liikmesriigid leidsid, et praegu pole õige aeg seda teed jätkata."
Euronewsi sõnul näitab antud juhtum, kuidas Kallas püüab pildil püsida ja edasi liikuda ilma vajaliku poliitilise toetuseta.
Itaalia ja Prantsusmaa kindlalt vastu
Itaalia asus Kallase mõttekoda tühistama, kuna töörühma koosseisu kuulus inimene, keda peeti ametis oleva kaitseministri Guido Crosetto oluliseks poliitiliseks vastaseks.
Itaalia pressiagentuuri ANSA andmetel oli kõnealune isik Roberta Pinotti, kes töötas varem kaitseministrina Matteo Renzi ja Paolo Gentiloni vasaktsentristlikes valitsustes, kellest mõlemad mängisid Itaalia tänase valitsuse poliitikale vastutöötava meeskonna ridades.
Säravate mõistuste mõttekoja vastu olid ka Prantsusmaa ja mitmed teised riigid, kes leidsid, et seda polnud ministrite tasandil arutatud ning suur osa Euroopa valitsusi oli Kallase poolt lihtsalt ootamatult fakti ette seatud.
Surve oli nii tugev, et sundis Euroopa välisteenistust Kallase soolot tühistama vaid valitud tunnid enne mõttekoja kokkukutsumist.
Euronewsi andmetel tõmmati Kallase plaanile vesi peale mitmel rindel: säravate mõistuste löökrühmas esindatud riigid polnud rahul valitud isikutega ning kõrvale jäänud riigid pahandasid, et neil ei olnud võimalust arutelul kaasa rääkida.
Kolm EL-i ametnikku, kes palusid teema tundlikkuse tõttu anonüümsust, andsid Kallase projektile hävitava hinnangu: "halb juhtimine", "õnnetus" ja "täielik jama".
Euroopal on kiire
Kallase projekt eesmärk oli Euronewsi hinnangul kiireloomulisuse üleskerimine. Taotluseks oli kiirendada jõupingutusi Euroopa kaitsevõime puudujääkide kõrvaldamiseks ning määrata selge suund enne veebruaris toimuvat Müncheni julgeolekukonverentsi.
"Kõik nõustuvad, et teema on kiireloomuline, kuid kogu asja korraldus oli lihtsalt veidi ebaõnnestunud," nentis väljaandele üks EL-i diplomaat.
"Endise peaministrina alahindab Kallas seda, mil määral soovivad liikmesriigid välispoliitilistes küsimustes ja konsultatsioonides osaleda," rääkis teine diplomaat, märkides, et antud juhtum näitab, kui tundlikud võivad Euroopa riigid olla protseduuriliste küsimuste suhtes.
Irooniline on Euronewsi arvates olukord seetõttu, et puudulik konsulteerimine liiduvabariikide valitsustega leiab aset ajal, mil Kallase roll Brüsselis ja teistes Euroopa pealinnades on üha jõulisemalt löögi alla sattunud.
Surve reformida
Kallas on jõudnud korduvalt kokku põrkuda Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga küsimuse üle, kes peaks liidu välispoliitikat juhtima. Von der Leyen on edendanud enda nimetatud "geopoliitilise komisjoni" ideed ning nii mõnigi kord rahvusvahelistes küsimustes sõna võtnud, jättes Kallase varju. Oluliseks konfliktiallikaks on kujunenud ka suhted Iisraeliga.
Euronewsi arvates on see isiklik ja institutsionaalne vastasseis põhjustanud üleskutseid reformida EL-i välispoliitika kujundamist. Viimati esitasid Prantsusmaa ja Saksamaa ühise ettepaneku, mis paneb muu hulgas ette Euroopa välisteenistuse viimise Euroopa Komisjoni haldusalasse.
Eelmisel nädalal Iirimaal toimunud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel sõdis aga Kallas sellele ettepanekule vastu, kuna tema arvates on tänasel korraldusel laialdane toetus:
"Probleem, millele paljud liikmesriigid viitasid, on see, et kui me viime kõik üle komisjoni, kaotavad eelkõige väiksemad liikmesriigid kontrolli välispoliitika üle," ütles Kallas.
Kallas suutis lõpuks närvi ajada ka väiksemad liiduvabariigid
EL-i välispoliitika tsentraliseerimine Euroopa Komisjoni alla tähendaks, et Brüsselis tehtavaid otsuseid saaksid mõjutada üksnes suuremad liiduvabariigid.
Kallase roll kujundati Euronewsi sõnul just seda kaalutlust arvesse võttes: olles ühtaegu Euroopa Komisjoni asepresident ja EL-i kõrge esindajana, peaks Euroopa kõrge välisesindaja eesmärgiks olema kehastada ka väiksemate liiduvabariikide välispoliitilist nägemust.
Isegi kui senini on väiksemad liiduvabariigid seisnud Kallase institutsionaalse rolli kaitsel, on tema viimane soolo suutnud ka nemad välja vihastada.
"Liikmesriigid tahavad näha Euroopa välisteenistust enda teenistusena, mitte institutsioonina, millel on omaette tahe ja mis algatab samme, mida pole varem arutatud," sõnas Euronewsile üks reformi suhtes skeptilise riigi EL-i diplomaat.
Markus Järvi