Martin Helme: julgeolekuasutused vajavad järelevalvet

Martin Helme (telefoniga). Foto: Scanpix

EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on Eestist de facto kujunenud politseiriik sõna kõige halvemas tähenduses.

Demokraatliku riigi tunnused nagu süütuse presumptsioon, kõigi võrdsus seaduste ees, eraelu puutumatus ja sõna- ning südametunnistusvabadus on muutunud vaid sisutühjaks sõnakõlksuks.

Jälitusorganite üle puudub sisuline järelevalve

Helme sõnul on sellele kaasa aidanud tehnoloogia areng – sisuliselt kannab iga inimene endal taskus kaasas pealtkuulamisaparaati ning kogu tema kirjavahetus on vaevata kättesaadav mõne hiireklikiga.

Teise tegurina nimetas Helme institutsioonide korrumpeerumust. “Kohtud, prokuratuur, julgeolekuasutused on tihedalt läbipõimunud ning nende üle ei toimu sisulist järelvalvet. Kõik nimetatud õigust ja õiglust kaitsvad organid saavad karistamatult inimeste põhiõigusi ja vabadusi rikkuda ilma vähimagi karistuseta,” leidis Helme.

Viimaks lisandub poliitiline mõõde, sest aastate jooksul julgeolekuasutused ja poliitiline koorekiht tihedalt läbi põimunud. Näiteks tõi Helme tõi välja, et endised Kapo juhid on kõik maandunud poliitikas ja Kapo järelevavekomisjoni juhib tema endine juht Raivo Aeg.

“Kartellierakondades teevad edukat karjääri inimesed, kelle selja taga on julgeolekutöötajad, aidates neil olla kursis konkurentide plaanide ja mõtetega. Vastutasuks ei küsi sellised poliitikud kunagi, kas mõni luuraja on ületanud oma võimupiire, käitunud omavoliliselt, jätnud täitmata hoolsuskohustuse või on lihtsalt korruptant. Näeme praegu, kuidas poliitilisele areenile upitatakse tervet parteikest, kelle kogu mõte on viia ellu luurajate poolt ette antud poliitilist agendat. Tegelikult peaks ju olema vastupidi: luurajad viivad ellu poliitikute agendat, seda nimetatakse tsiviilkontrolliks ja enam kui sada aastat tagasi saadi aru, et näiteks sõjavägi ei saa omada mingit oma poliitikat vaid allub valitud poliitikutele,” rääkis Helme.

Julgeolekuasutuste üle tuleb kehtestada tsiviilkontroll

Selline olukord, kus julgeolek teeb, mis tahab ja prokuratuur on selles osaline ning kohtud ei tee midagi selle takistamiseks, viib Helme järgi kiiresti inimeste ja institutsioonide korrumpeerumiseni.

“Kui meil pole järelevalvet, siis kust me võime teada, et näiteks Kapo ei ole üdini infiltreeritud vaenuliku võõrriigi agentide poolt ja nende poolt teostatud massiline pealtkuulamine või käskivas toonis antud korraldused riigi julgeoleku huvides on mitte meie, vaid mõne teise riigi julgeoleku huvides tehtud,” küsis Helme.

EKRE aseesimees tõi teisegi näite. “Kui meie riigi asutused kuulavad oma suva järgi pealt kõiki keda tahavad, siis ilma toimiva järelvalveta ei saa me olla kindlad, et seda tehakse riigi julgeoleku huvides. On oht, et seda tehakse kas poliitilisel tellimusel (valitsus saab kasu opositsiooni pealt kuulamisest) või võõrriigi valitsuse huvides,” märkis ta.

Helme sõnul tuleb kehtestada tõhus tsiviilkontroll oma julgeolekuasutuste üle ning takistada prokuratuuri omavoli ja kohtute politiseeritust. Vastasel juhul oleme määratud elama väga võikas banaanivabariigis, kus kellegi vabadus ega varandus pole kaitstud võimu omavoli eest.

Kuidas teostatakse jälitustegevust tänases Eestis?

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!