Läinud nädalal langes Rootsile taas osaks eelmise peaministri Stefvan Löfveni ehk sotside ja roheliste vähemusvalitsus.
Valitsuse saamiseks kulus Rootsil seekord rekordilised 131 päeva ehk üle nelja kuu.
Nagu täheldavad vaatlejad, oli punaroheliste taaskordne võimulekerkimine kantud ülejäänud erakondade soovist hoida iga hinna eest valitsusest eemal peavoolumeedia poolt "paremäärmuslasteks" tembeldatud Rootsi Demokraadid, kes said septembrikuistel üldvalimistel hea tulemuse ning on võitmas üha suurema hulga rootslaste südant oma visa vastuseisuga üha problemaatilisemaks osutuvale massiimmigratsioonile.
Kommentaatorite hinnangul otsustas Rootsi parlament uut valitsust sisuliselt "sallida", nõjatudes seadusele, mille kohaselt kinnitatakse peaminister ametisse, kui enamus parlamendisaadikutest ei ole tema vastu.
Seejuures toetasid Löfveni valitsust Riksdagis varasemalt paremtsentristlikku opositsiooniliitu kuulunud Keskpartei ja liberaalid. Oma panuse valitsuse sündimisse andis Vasakpartei, kes otsustas jääda erapooletuks.
Löfven, kelle eelmise valitsuse ajal lubati maale enneolematu hulk migrante, tõotas lahendada Rootsi probleemid, mida nimetas "väljakutseteks."
Ta väljendas heameelt, et võimult suudeti hoida eemal Rootsi Demokraadid, kes "seisavad millegi sootuks muu eest kui Rootsi."
Ta rõhutas samuti, et tema valitsus on jätkuvalt "feministlik". Lisaks lubas ta kujundada välja ka "feministliku välispoliitika".
Toimetas Urho Meister