Rahvas on roninud Türgi pealinnas Ankaras mässuliste tangile, 16. juuli 2016. Foto: Tumay Berkin, Reuters/Scanpix

Türgis kukkus läbi sõjaväelaste grupeeringu poolt kavandatud riigipöördekatse. Arreteeritud on juba ligi 3000 sõjaväelast, nende seas hulgaliselt kindraleid ja kolonele. Hukkunute arv on tõusnud üle 260 ja haavatuid on üle 1400.

Riigipööre algas reede, 15. juuli, õhtul. Endi sõnul demokraatia ja ilmaliku riigi eest seisvad putšistid teatasid, et sõjavägi on võimu täielikult üle võtnud, kehtib kaitseseisukord ja riiki valitseb "rahunõukogu". Kontrolli alla üritati võtta ka meediat. Istanbulis suleti Bosporuse sild. Pealinnas Ankaras rünnati parlamendihoonet ja presidendi residentsi. Samuti olevat riigipöörajad võtnud pantvangi relvajõudude ülemjuhataja.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan viibis reedel hoopis Vahemere-äärses kuurortlinnas Marmarises. Tema tagasipöördumine osutus esialgu võimatuks, sest Istanbuli lennuvälja kontrollisid mässulised. Erdoğanil puudus ka juurdepääs riigimeediale ning ta oli sunnitud öösel rahva poole pöörduma mobiiltelefoni vahendusel ühes eratelekanalis.

Riigitelevisioonist äralõigatud president Recep Tayyip Erdoğan sai esialgu rahva poole pöörduda vaid mobiiltelefoni vahendusel ühe erakanali uudistesaates. Foto: Reuters/Scanpix
Riigitelevisioonist äralõigatud president Recep Tayyip Erdoğan sai esialgu rahva poole pöörduda vaid mobiiltelefoni vahendusel ühe erakanali uudistesaates. Foto: Reuters/Scanpix

President väitis, et pärast tema lahkumist rünnati hotelli, kus ta Marmarises viibides peatus, nii maalt kui õhust. Ühe tunnistaja sõnul kõlas Marmarises tõesti tugev plahvatus ning oli kuulda tulistamist ja helikopterite müra.

Varahommikul jõudis president siiski Istanbuli Atatürgi lennuväljale ja andis seal pressikonverentsi, nimetades toimunut riigireetmiseks ja tõotades, et riigipöörajad maksavad kõrgeimat hinda.

"Te olete sõdurid ja ei saa kuidagi heaks kiita seda, et olete relvad pööranud oma emade, isade ja laste poole. Selle eest saate karmilt karistatud. Türgi sõjajõud tuleb puhastada. Me jätkame seda puhastusprotsessi armee ridades," kõneles Erdoğan putšistide poole pöördudes.

"Nad ütlesid, et sõjavägi võttis võimu üle. Mille nad võtsid üle või kellelt? Rahva poolt demokraatlikult valitud valitsuselt? Miljonid inimesed on tänavatel ja ootavad edasisi arenguid. Me ootame, kuni nad kõik lähevad oma tankidega tagasi sinna, kust nad tulid. Need tankid ei kuulu neile, vaid rahvale," jätkas riigipea.

Laupäeva hommikul nimetas peaminister Binali Yildirim möödunud öö sündmusi mustaks plekiks Türgi demokraatial ja kinnitas, et olukord on täielikult kontrolli all.

Niisamuti kinnitas kaitseminister Fikri Isi, et valitsus kontrollib kõiki piirkondi, kuid olevat veel vara öelda, et oht on täiesti möödas.

Istanbulis Bosporuse sillal alistunud sõdur püüab end rahvamassi eest kaitsta. Foto: Murad Sezer, Reuters/Scanpix
Istanbulis Bosporuse sillal alistunud sõdur püüab end rahvamassi eest kaitsta. Foto: Murad Sezer, Reuters/Scanpix

Varahommikuks oli tõesti selge, et riigipöördekatse on nurjunud ja hulgaliselt mässulisi sõdureid alistunud. Samas tuleb veel teateid vastupanu kohatisest jätkumisest. Kaheksa sõjaväelast lendas helikopteril Kreekasse ja palus poliitilist varjupaika.

Avalikkusele pole veel teada, kes täpselt olid nurjunud riigipöördekatse taga. Levivad koguni vandenõuteooriad, et riigipöörde lavastas president, et kindlustada oma võimu.

Selgunud pole ka lõplik hukkunute arv – viimastel andmetel ulatub see 265-ni, kellest 161 on tsiviilisikud, ülejäänud putšis osalenud. Haavatuid on üle 1400.

Vahi alla on võetud ligi 3000 sõjaväelast, nende seas vähemalt 29 koloneli ja viis kindralit. Vahistatutest kõige kõrgem tegevsõjaväelane on Teise armee kindral Adem Huduti.

Vahistamismäärus on välja antud ka rohkem kui saja ülemkohtu liikme ja 48 halduskohtu kohtuniku arreteerimiseks.

Türgi armee, mis on ka varem riigipöördeid toime pannud, peab end ilmaliku riigikorralduse kaitsjaks. President Erdoğan on seevastu islamist, kes püüab suurendada religiooni mõju ühiskonnas. Samuti toetab Erdoğan naaberriigis Süürias islamistidest mässulisi, kes võitlevad president Bashar al-Assadi vägedega.