Ukraina sotsiaalministri Denis Uljutini sõnul elab Ukraina kontrollitaval territooriumil sotsiaalabist 13 miljonit inimest, 10.2 miljonit pensionäri ja elanike arv kokku pole suurem kui 25 miljonit.
Ukraina sotsiaal-, perekonna ja ühtsuse minister Uljutin esines aprilli lõpus riigi juhtiva ajakirjandusväljaande LB ja rahapaigutamisettevõtte EFI Group korraldatud kõnekoosolekul "Uus riik: rahvastik, sisseränne ja tööturg".
Uljutini sõnul on olukord Ukraina tööturul "kriitiline": "Vaatame riigi olukorra tervikpilti. Meil on järjest suurem arv peresid, mis koosnevad ühest vanemast ja enamast ühest lapsest. Osutatud pered on igasuguste muutuste poolt äärmiselt haavatavad: olgu selleks haigus, töökaotus, kolimine. Nad muutuvad automaatselt haavatavaks," vahendab ministri poolt räägitut LB.
Teine haavatavate perede kategooria on ministri sõnul kahest täiskasvanust koosnev perekond, kellest sõltub kolmas inimene. Niisuguses peekonnas saab tööl käia ainult üks inimene, sest teine peab hoolitsema kolmanda eest, kes neist sõltub. Olukord on niisugune, et ei kogukond, ega riik ei suuda antud vallas abi pakkuda. Mis kõigele lisaks on väga suur kaotus tööturu jaoks.
Kolmas element on Uljuti sõnul noored perekonnad, kes kulutavad pea kogu oma sissetuleku toidule, elamisele ja arstimitele. Niisuguste perekondade arv kasvab. Neil pole võimalusi enda arendamiseks, lisahariduseks, ametioskuste täiendamiseks ja ümberõppeks.
Neljanda ja järjest suurema osa ühiskonnast moodustavad sotsiaalvaldkonda juhtiva poliitiku sõnul inimesed, kelle ainus sissetulek on sotsiaaltoetused.
"Kui ühiskonnas toimuvad niisugused arengud, on need inimesed majanduse jaoks kadunud. Majandus muutub nii haavataks kui vähegi võimalik. Need inimesed sõltuvad sotsiaalsetest muutustest ja valdkonna korraldusest. Tööl mitte käivate ja sõltuvate inimeste arv suureneb võrreldes töötavate inimestega katastroofilise kiirusega," jätkas minister.
Uljutini sõnul saavad 13 miljonit ukrainlast mingisugust sotsiaalset toetust, 9,2 miljonit vanaduspensioni ja miljon inimest muud liiki pensionimakseid. Ministri hinnangul peab riik loobuma "paternalistlikust" süsteemist, mida on üles ehitatud kolmkümmend aastat.
"Sotsiaalministrina ma usun, et sotsiaaltoetuseid ei saa lõpmatuseni maksta. Inimesed peaksid jõudma enesega hakkamasaamiseni ja osalema majanduses. Pealekauba on Ukraina põhiseaduses [artikkel 16] nimetatud ainult üks grupp inimesi, kellel on õigus saada sotsiaaltoetuseid – Tšornobõli katastroofis kannatanud."
Uljutini sõnul on tööandjad huvitatud eelkõige noortest tööealistest inimestest, kuid samas on kasutamata pea sada protsenti teisi reserve, nagu näiteks puudega või vanemad inimesed. Samuti üritatakse erinevate lahendustega tööturule võimalikult kiiresti tagasi innustada noori emasid.
Ministri hinnangul on peale sõja lõppu ja püsivat rahu valmis Ukrainasse tagasi pöörduma kaks miljonit ukrainlast. Nii osutatud inimestele kui kolmandate riikide sisserändajatele tingimuste loomiseks vajab Ukraina rahvusvahelise kogukonna abi.
Välisukrainlaste ja sisserändajate Ukrainasse meelitamiseks rajab Ukraina välisriikidesse "Ühtsuse keskuseid". Esimene keskus avati aprillis Berliinis, järgmised avatakse Tšehhis, Poolas ja Rootsis.
Uljutin eitas kategooriliselt väiteid, nagu riik hakkaks tagasipöördujatele maksma mingisugust toetust, kuna see põhjustaks ühiskonnas vastuolusid. Välismaal elab ligikaudu kuus miljonit ukrainlast ja riigis 4,2 miljonit sõja eest põgenenud inimest. Tagasipöördumistoetused poleks viimaste suhtes õiglased.
Ministri sõnul on katastroofiga võrreldav olukord, et Ukraina keskvõimu kontrollitavatel territooriumitel elab mitte rohkem kui 22–25 miljonit inimest. Väidetavalt elas viimase, 2019. aastal korraldatud rahvaloenduse parandatud hinnangu andmetel Ukrainas 37,289 miljonit inimest. Ametlikuks rahvaarvuks nimetati toona 42 miljonit inimest.
Ukraina Teaduste Akadeemia Demograafia ja Sotsiaaluuringute Instituudi juhi, akadeemikust majandusteadlase Ella Libanova hinnangul küündib riigi kontrollitavatel territooriumitel elavate inimeste arv 29 miljonini. Mida on miljon inimest vähem kui aasta varem, mille põhjuseks on peamiselt suur suremus ja laiem demograafiline kriis. Väljarändel eriti suurt osa viimase aasta rahavaarvu languses pole.
Ukraina rahvaarvu üheselt tõlgentatav statistika on tõenäoliselt juba pikka aega segamini, kuna Donbassis ja Krimmis on sõda kestnud vähemalt 2014. aastast.
Reuters avaldas 2025. aasta detsembris pikema ülevaate, kuidas "Ukraina vaatab rahvastikukollapsi püssitorusse", milles küsitakse otse: kes on need inimesed, kes peale sõda "tükid kokku korjavad"?
Lisaks nenditakse, et nelja sõjaaasta jooksul on hukkunud "sajad tuhanded Ukraina inimesed, palju rohkem on riigist põgenenud ning sündide arv kokku kuivanud".
Reutersi ajakirjanikud nimetavad Ukraina rahvaarvuks 36 miljonit, mis 2051. aastaks väheneb ennustuste kohaselt 25 miljonini. 2024. aasta Luure Keskagentuuri Maailma Tõigaraamatus kirjutatakse Ukraina kohta, et see on suremuselt maailma tipus ja sündidelt lõpus: iga sünni kohta loeti üles kolm surma.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõuab Euroopa Liidult, et riigist saaks 2027. aastal liiduvabariik.
Toimetas Karol Kallas