Tänapäeva "liberalismil", veel vähem "liberaalsel demokraatial" ning ühispartei "liberaalidel" puuduvad liberaalsusega selle algses tähenduses igasugused kokkupuutepunktid, kirjutab Karol Kallas.
Vaimselt terve inimesega käib kaasas mingisugune enese kehtestamise tahe. Inimesed võiksid elu kõige tähtsama eesmärgi nimel jääda kümne neitsi ja talentide tähendamissõnade (Matteuse evangeeliumi 25. peatükk) kaastekstis poolele, keda peigmees ära tunneb ja peremees kiidab.
Mis nõuab maailma mõistmist, milleks on vaja täpseid, kindla tähendusväljaga sõnu.
Üks maailma tuntumaid ja mõjukamaid sotsiaalteadlasi Niklas Luhmann pani 1984. aastal kokku ühiskonna autopoiesise (iseenda taastootmise) teooria, mille põhipunktina selgitatakse inimühiskonna säilimist ja arengut maksiimiga "kommunikatsioon toodab kommunikatsiooni". Ühiskond on (sotsiaalne) süsteem, see on käitluslikult suletud kommunikatsiooni ja ainult kommunikatsioonil on võimalik suhestuda kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon annab inimesele võime ammutada ühiskonnas ehk "sotsiaalsest süsteemist" tagasisidet, ilma milleta pole võimalik areneda elik edasi liikuda. Ilma kommunikatsioonita ei saa neitsid mehele ja isand nõuab sulaselt tema ainsamagi talendi tagasi.
Totalitaarse türannia kehtestamise kõige tähtsam vahend, võrreldes isegi vägivallaga, on uuskeel. Inimesele võib sodiks taguda ja pista ta puuri, kuid tema vaimu ei pruugi see murda. Uuskeel samas võtab inimeselt ära maailmast arusaamise võime, võimaluse kasutada enda talente.
Uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire. Mõtteroima sõnade tühistamise kaudu võimatuks muutmine.
"1984" filosoof Syme manitses peategelast Winstonit: „Kas sa ei mõista, et uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire? Lõpuks me muudame mõtteroima sõna otseses mõttes võimatuks, sest puuduvad selle väljendamiseks tarvilikud sõnad. Kõiki mõisted, mida vaja läheb, väljendatakse ainult ühe sõnaga, mille tähendus on rangelt piiritletud ja mille kõrvaltähendused on kõik kadunud ja unustatud. … Revolutsioon on täielik, kui keel on täiuslik. Uuskeel on ingsots ja ingsots on uuskeel."
Uuskeele eesmärgiks on muuta inimesed väga ahtasse mõttemaailma kätketud elajateks, kes pole võimelised režiimi kritiseerima. Möriseva massina korporatistlike türannide mängukannideks. Abstraktseks eriliste omadusteta hulgaks, mis osutab totalitaristliku türannia massiformatsiooni psühhoosile üha hapramat vastupanu.
Võõrsõnade leksikon selgitab:
- Liberalismi (< ld liberalis vabale või vabadusele omane) • filosoofias XIX sajandi alguses tekkinud mõttesuund ja ideoloogia, mille järgi kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik; sellele põhimõttele toetuv poliitiline filosoofia.
- Liberaalsust (< liberaalne) • vabameelsus, sallivus, mõistvus (teisitimõtlejate ja tegutsejate suhtes).
- Liberaali (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • poliitilise liberalismi pooldaja elik liberaalse partei liige; piltlikult vabameelne inimene.
Kui võrrelda sõnaraamatu liberaarsuse seletusi ja tänase ühispartei, mille kõik osised on enda sõnul "liberaalsed", tegevust, siis on tegemist totaalselt erinevate lähenemistega. Päris konservatiivid on tänases süsteemis ainsad päris liberaalid. Osutatud piltliku "liberaali vabameelsuse" asemel on täpsem kasutada sõna "moraalitu" elik "moraalivaba". Mis teisalt on õige ja mida pole vaja "üle kanda", sest liberaalil ja moraalil pole üldjuhul midagi ühist. Kui liberaali juurest midagi moraali meenutavat leiabki, siis on see äärmiselt valikuline ja nii ei kujuta päris moraali.
Sõna "liberalism" elik "liberaalsus" on siinkohal ainult üks näide.
Uuskeel muudab midagi tähendava kommunikatsiooni võimatuks
Ühispartei "liberaalsus" on uuskeele tulemus, mis järgneb sõnade tähenduse ja tähendusvälja hävitamisele ning uue sisuga täitmisele.
Nagu näiteks seda kujutab sõna "inimõigused". Eesti üks tunnustatumaid inimõiguste eksperte Paloma Krõõt Tupay leidis 2021. aasta lõpus, kõige jõhkramal Covidi türannia, süstisunni ja kõikvõimalike vabaduste ning õiguste jalge alla trampimise ajal: "Kindlustunde annab teadmine, et Eesti riik ja ühiskond ei ole ka ebakindlal pandeemiaajal valmis kergekäeliselt loobuma igaühele tagatud vabadustest."
Ilmselgelt pole Tupay "inimõiguste" näol tegemist normaalsete, päris ja üldmõistetavate õigustega, mis peaksid moodustama demokraatliku ühiskonna vundamendi. Tegemist on näitega, mida korporatistlik progressiusk inimestega teeb. Ennast "liberaalideks" nimetavad poliitikud on täpselt samasugused geeniused. "1984-s" nimetatakse seda "roimstopiks". Parteipoliitikat ei tohi mitte mingil juhul kritiseerida, sõnad lahutatakse reaalsusest ja muudavad tähendust vastavalt poliitilistele tuulepuhangutele.
Kõige madalamal tasemel, algelisemas kihis, on iga inimene "klassikaline" liberaal. Kes ei tahaks, et maailmas käiks asjad reegli järele "ela ise ja lase teistel elada". See on võimalik, aga väga ühesuguste inimeste, kelle IQ küündib üle saja punkti, väliste mõjurite eest tõhusalt kaitstud kogukonnas.
Liberaalsus keskmisele inimesele ei sobi
Üldjuhul siiski muudab inimloomus liberaalsuse poliitikana võimatuks ja poliitilises süsteemis variserluse põlistamiseks. Poliitikud, kes vatravad midagi liberalismist, üritavad ainult inimesi petta. Kasvõi juba johtuvalt tõigast, et demokraatia pole mitte ühestki otsast klassikaliselt liberaalne ja kujutab alati "enamuse türanniat". Mille tõestuseks piisab Eesti poliitilise süsteemi ja arengute jälgimisest. (Kui palju "liberaalsest demokraatiast" leiab "enamuse türanniat" on muidugi omaette küsimus.) Samas paljud poliitikutest ongi nii piiratud, et usuvad, mida nad räägivad. Sest progressiusk on raske ajuhaigus ja kui päevast päeva korratakse kliimakommunismi mantraid, võivad inimtekkelised kliimamuutused hakata lõpuks iseendalegi usutavana tunduma.
George Gerbner selgitab kultivatsiooniteoorias, kuidas jõulisem kommunikatsioon, seda eriti televisiooni vahendusel, muudab ja kujundab inimeste reaalsustaju.
Ehk uuskeel ja pahupidi pööratud- ning algsest tähendusest tühjaks pumbatud sõnade tulemuseks on teadliku ja ühiskonna jaoks midagi tähendava kodaniku tühistamine. Kui kommunikatsioon ei tähenda enam midagi elik sõnad tähendavad Urr teab mida, siis muudab see paratamtusena inimesed NPC-deks. Mörisevaks massiks.
Nii nagu uuskeel tõkestab inimese enese kehtestamise Wille zur Machti, aitab sellele kaasa vastu-uuskeel, mis ühes vormis kujutab sõnade kasutamist nende täpses tähenduses. Samuti tuleb leida hulgale rikutud tähendusväljaga sõnadele uued vasted. "Uue" või progressiusu "liberaalsuse" vastena on sõna "mondialism" (ka "mundialism") poliitikateoorias juba olemas.
Mondialismi sisuks on kõigi Maa rahvaste ja riikide koondamine üheks föderaalseks üksuseks,
Mondialismi sisuks on kõigi Maa rahvaste ja riikide koondamine üheks föderaalseks üksuseks, üheks maailmaks elik üksmaailmaks. Kogu maailmast millegi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide- ja Euroopa Liidu laadse moodustamist. Mis sisult tähendab selles maailmas valguseingli poolset tuhandeaastase rahuriigi jäljendamise üritust. Mida on sisuliselt kogu inimtsivilisatsiooni ajaloo jooksul üritatud saavutada ja mis muutus tänu tehnoloogiale tegelikult võimalikuks alles XX sajandi lõpu "globaalses külas".
Mille tõttu võiks maailma täpse kirjeldamise, täpse kommunikatsiooni, millega on võimalik kujundada ümbritsevat maailma ja aidata kaasa kaaskodanike meeleparandusele, edaspidi kasutada "neoliberalismi", "uusliberalismi", "liberaalse demokraatia" ja teiste sarnaste sõnade asemel sõna "mondialism". Mondialism kattub tähenduselt osaliselt globalismiga, kuid seda eristavad täpsemalt piiritletud eesmärgid. Samamoodi võib seda nimetada uueks maailmakorraks, kuid niisugune määratlus on liiga laialivalguv ja täpsuse huvides on õigustatud võõrsõna kasutamine.
Kui mõni inimene arvab, et mondialism on kuskil mujal maailmas, poliitikateooria kõrgemates sfäärides hõljuv käsitlus, millel kohaliku tasandiga suurt midagi pistmist pole, siis Rahvusringhäälingu uudisteportaal kirjutas 1. augustil: "MTÜ Mondo hinnangul oleks tarvis, et riiklikes õppekavades ja valdkondade ainekavades pandaks tulevikus rõhk maailmakodaniku pädevustele ning ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esinaise Madli-Maria Naulaineni hinnangul võiks sellel teemal olla rohkem kõlapinda. Haridusministeerium leiab, et maailmahariduse pädevused sisalduvad juba praegustes õppekavades."
"Sorose impeeriumi" ehk VVO-tööstuse toel korraldatud mondialismi ja eesti rahvuse tühistamise ajupesu on juba täna, "tänu" ühisparteile, Eesti poliitiline reaalsus. Ühisparteilise korporatismi kaasnähtus. E-valimistega vormitud "uusdemokraatia".