George Soros kasutas oma Avatud Ühiskonna Sihtasutuse rajamiseks ära Venemaa kommunistliku impeeriumi kokkukukkumise ja sellega kaasas käinud endiste sotsialismimaade keerulise majandusliku ning poliitilise olukorra, kirjutab Krisztina Kincses portaalis Remix.
"Lihtsalt kirjuta, et endine Nõukogude impeerium on nüüd Sorose impeerium," ütles Soros 1993. aastal teda Ida-Euroopa ringreisil saatnud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Michael Lewisele. Nimetatud avaldus on üheks Ungari ajaloolase ja politoloogi Márton Békési uuringu lähtekohaks, milles vaadeldi lähemalt kuidas Sorose tegevus Ungaris aastatel 1984–1994 pani aluse tema nõndanimetatud "impeeriumile," vahendab uudisteportaal Remix.
Terrori maja muuseumi teadusdirektorina töötav Békés keskendub mainitud uuringus peamiselt Ungariga seotud sündmustele. Kuigi Sorost on nimetatud nii miljardärist heategijaks kui aktsiaturu hangeldajaks, nimetab uuringu autor teda "maailma suurimaks filosoofiks."
Uuring kannab nime "Kuidas sündis Sorose impeerium." Békés alustab lõpust kui Soros külastas mitu nädalat kestnud Euroopa turnee käigus Rumeeniat ja mille käigus nimetas ta oma tegevust "Sorose impeeriumi" ehitamiseks. Mainitud ringreisi käigus külastas Soros Rumeenias Temesvári ja riigi pealinna Bukaresti, tänase Moldaavia pealinna Chișinăud, Bulgaaria pealinna Sofiat ning Albaania pealinna Tiranat.
Békési sõnul pidi see ringreis olema midagi triumfituuri laadset, mis oleks pidanud tähistama tema Ida-Euroopa impeeriumi ambitsioonide täitumist, kuid reaalsus osutus tema jaoks pettumuseks.
Soros, kes on enda kohta rääkinud, kuidas teda on "lapsepõlvest saati saatnud tugevad messiaanlikud ihad" ja kuidas ta "peab ennast geeniuseks või messiaks," on oma eesmärgiks seadnud terve maailma tuleviku kujundamise. Ta on olnud oma eesmärkide suhtes ka aus kuulutades, et "ta tahab saada maailma südametunnistuseks." 1990ndate aastate keskpaigaks oli ta endale seatud eesmärkidest veel kaugel, kuid kõik paistis minevat plaanide kohaselt.
Sorose pani oma "impeeriumile" ja mõjule aluse aastatel 1984–1994. Tema tahtmiste osaliseks kulminatsiooniks võib pidada 2017. aasta novembrit, kui ta annetas suurema osa oma isiklikust varast, ligikaudu 18 miljardit dollarit, enda omanduses olevale Avatud Ühiskonna Sihtasutusele, mida ta on ka sellest ajast alates juhtinud.
Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutus on tänu selle üüratutele varadele üks maailma kõige mõjukamaid – kui mitte kõige mõjukam – progressiivseid organisatsioone.
Vaatamata väga piiratud filosoofiataustale, rajas Soros oma aktsiakauplemise enda välja mõeldud "refleksiivsuse üldteooriale." Nimetatud teooria kirjeldab, kuidas inimeste tegusid ajendavad ebapiisava informatsiooni tõttu tehtud vead ja nende vigade tagajärjed.
Soros ei otsi tasakaalu, vaid eelistab ära kasutada nõudluse ja pakkumise tasakaalutust. Säherdusest "filosoofiast" ajendatuna alustas ta oma impeeriumi ehitamist maailmajaos, kus tasakaalu asemel valitsesid revolutsioonilised meeleolud, toimusid rahvasteränne ja režiimimuutused.
Ta pole kunagi teinud saladust, et "suletud ühiskondade avamine" ja rahaturgude mahhinatsioonid on tema tegevuses üksteisega läbi põimunud. Tema esimese, 1969. aastal asutatud ettevõtte Quantum Fund algkapital oli neli miljonit dollarit. Aastatel 1979 kuni 1981 kasvas fondi väärtus sajalt miljonilt dollarilt neljasaja miljoni dollarini. 1979. aastal asutas ta nõndanimetatud heategevusorganisatsiooni, millele ta pani oma mentori Karl Popperi auks nimeks Avatud Ühiskonna Sihtasutus.
Sihtasutus alustas oma tegevusega Ungaris 1984. aastal Ungari Teaduste Akadeemia kaudu. Üks aasta peale asutamist, kokkuleppel riiki valitsevate kommunistidega, hakkas ta jagama stipendiume Ungari teadlastele ja kultuuritegelastele, et need saaksid ennast täiendada Ameerika Ühendriikide ülikoolides.
Paljudest sellistest teadlastest, nagu näiteks Miklós Haraszti ja János Kenedi, said hiljem Ungari kommunistide vastase opositsiooni mõjukad liikmed, mängides samas olulist rolli Sorose organisatsioonis.
Hiljem määras Soros Miklós Vásárhelyi, kes oli tema stipendiumiga veetnud 1984. aasta Columbia ülikoolis, oma Ungari esindajaks. Sorose advokaadiks Ungaris sai tuntud Alajos Dornbach, kes oli kümme aastat varem kaitsnud kuulsal kohtuprotsessil Harasztit.
Mainitud inimesed asutasid 1989. aastal tänaseks tegevuse peatanud partei Vabade Demokraatide Liit (SZDSZ). Dornbachist, Harasztist ja Vásárhelyist said alates 1990. aastast SZDSZ-i parlamendisaadikud ja partei esimeheks sai filosoof ning politoloog János Kis.
SZDSZ oli aastatel 1994–1998 parlamendienamust omava Sotsialistliku partei väiksem koalitsioonikaaslane.
1980. aastatel ei olnud Ungari toonane kõva käega juht János Kádár Sorose tegevusega, et see toetas tema vastaseid jõude, sugugi rahul. Ometigi leidsid Kádár ja Soros kuidagi ühise keele. Soros sai Ungaris oma võrgustiku laiendamiseks vabad käed ja Ungari kommunistid said Läänemaailmale näidata oma avatust.
1980. aastate lõpuks oli Sorose sihtasutus sõlminud koostöölepingud teadlaste ja kultuuritegelaste välisõpingute toetamiseks Ungari kultuuriministeeriumiga, Karl Marxi nimelise majandusülikooli ja Budapesti tehnoloogiaülikooliga. Kümne aasta jooksul, 1984–1994, jagas miljardär Ungaris igal aastal laiali kolm miljonit dollarit. Selle raha eest said USA-s õppida 2000 Ungari intellektuaali, osteti 700 paljundusmasinat, toetati 700 inimese õpinguid Ungaris ja aidati välja anda ligi 140 ajalehte ning ajakirja.
Viidatud aastate jooksul varises kommunistik režiim kokku ja koos sellega sai Ungarist tulevase Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutuse "impeeriumiehitamise" platsdarm. 1987. aastal rajas Soros oma sihtasutuse kontorid ja asutamiskomiteed Moskvasse ning Varssavisse. 1990. aastaks oli sihtasutus jõudnud Kiievisse. Sealt laienes ta üle Kesk- ja Ida-Euroopa, rajades 1993. aastaks piirkonna erinevates riikides kokku 22 sihtasutust.
2018. aastaks oli Soros oma Avatud Ühiskonna Sihtasutuse kontorid istutanud 37 riiki, mis tegutsesid kokku 140 riigis.
Ajalehe Magyar Nemzet hinnangul kestis Sorose "pikk marss läbi institutsioonide" Ungaris kümme aastat ja selle aja jooksul saavutasid tema "avatud ühiskonna" idee toetajad riigis võtmepositsioonid. Tegemist polnud ainult poliitikutega, vaid Soros saavutas olulise mõjukuse ka kultuurivaldkonnas, mille kaudu ta sai riigi poliitikat kaudsemalt mõjutada.
Toimetas Karol Kallas