Janez Janša pidamas Sloveenia parlamendis kõnet peale peaministriks nimetamist, 22.05.2026 Foto: Scanpix

Janez Janša kaotas küll märtsikuised valimised napilt progressist Robert Golobile, kuid viimasel ei õnnestunud valitsust moodustada ja 22. mail kinnitas Sloveenia parlament Janša neljandat korda peaministriks.

Euroopa Liidu ja eurotsooni kuuluva balkanimaa Sloveenia Demokraatliku Partei (SDS) poliitikul õnnestus sõlmida kokkulepe rahvusassamblee paremparteidega. 22. mail toetas rahvuslast Janšat peaministrina Sloveenia esinduskogu 90 saadikust 51 ja kolm rahvaesindajat hääletusel ei osalenud, vahendab Politico.  

Väidetavalt on Janša suureks eeskujuks Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja tema taas peaministriks saamise tõttu nähakse Sloveeniat jätkuvalt ühe parempoolsete rahvameeste poliitilise kantsina.

Janša põhjendab enda taas peaministriks valimist pragmaatilise lähenemisega poliitikale. 

Sloveenia ühines peale Austria-Ungari impeeriumi lagunemist 1918. aastal Jugoslaavia kuningriigiga, 1945. aastal sai riigist Sloveenia Sotsialistlik Vabariik, mis oli üks kuuest Jugoslaavia Föderaalse Sotsialistliku Vabariigi moodustanud liiduvabariigist. 1991. aastal kuulutas Sloveenia ennast iseseisvaks. Euroopa Liidu liiduvabariik sai Sloveeniast – koos Eestiga – 2004. aasta 1. mail.

Euroopa Parlamendis kuulub SDS koos Eesti Isamaaga Euroopa Rahvaparteisse (EPP).

Üle 70 protsendi Sloveenia 2,1 miljonist inimesest tunnistab katoliku usku. Sloveenlased on lõunaslaavi rahvus.

Toimetas Karol Kallas