Vaatamata korporatistliku ühispartei, -meedia ja VVO-tööstuse "tulemüüridele", propagandale ning administratiivsele survele, "ühe maailma" poliitikate mõju Euroopas hääbub, kirjutab Karol Kallas.
Ühispartei pole selle pahemäärmuslik-rohekommunistlikul, demokraatiavaenulikul ja libakonservatiivsel kujul kuhugi kadunud. Osutatud jõugu käes on siiani suurem osa kõikvõimalikest võimupositsioonidest, kuid Euroopa Liidu liiduvabariikides ja Euroopas laiemalt aset leidvad demokraatlikud protsessid inimesi vihkavale ühisparteile midagi head ei tõota.
Üheks viimaste aastate kirkamaks poliitiliseks helgiheitjaks, mis näitas valgust ühispartei savijalgadele, on 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised. Ühispartei säilitas küll võimu, kuid valimiste võitjad olid konservatiivsed-, rahvameeste- ja nomenklatuuri vaenulikud jõud. Mitte kunagi varem pole Euroopa Komisjoni komissare, Euroliidu poliitikaid ja inimvaenulikku ideoloogiat hurjutatud ning alandatud moel kui seekordse 10. koosseisu ajal.
Ühispartei totalitaristliku peletise palgelt kisti loor eest Rumeenia, Moldova ja Ungari valimistega. Viimasel puhul on tõenäoliselt konservatiivide kaotuses pigem "süüdi" inimeste väsimus 16 aastat võimul olnud Fideszi juhist Viktor Orbánist kui libakonsrvatiivide lubadused ja süvariigi propaganda, kuid süvariigi ponnistused ületasid silmnähtavalt kõikvõimalikud õigusriigi ning demokraatlikud põhimõtted.
Euroopa Liidu süvariik oli liiga ametis Orbáni kukutamisega ja jättis tähelepanuta Bulgaaria, kus peale 19. aprillil toimunud valimisi pääses võimule endise presidendi Rumen Radevi rahvameeste valitsus.
Rumeenias süvariigi ametisse sokutatud valitsus langes 5. mail, süvariigi nõder president Nicosur Dan välistab koservatiivide valitsusse pääsemise ja kõik märgid näitavad, et loomulike demokraatlike arengute puhul on oodata on uusi valimisi. Rumeenia kõige populaarsem partei on küsitluste järele rahvuskonservatiivne AUR.
7. mail tabas kohalikel valimistel hävitav kaotus Ühendkuningriigis võimutsevaid tööparteilasi ja suurel hulgal kaotasid esinduskogudes kohti libakonservatiividest toorid.
Sloveenias jätkab hoolimata hiljutisest napist valimiskaotusest peaministrina rahvamees Janez Janša.
Korporatistlik-progressistliku ühispartei režiimi hääbuvale ja selle vastaste kasvavale toetusele osutab Taani erakorraliste valimiste järgne poliitiline patiseis.
Läti uue valitsuse panevad tõenäoliselt kokku liba- ja päriskonservatiivid-rahvamehed ehk parteid, mis vastustavad Istanbuli konventsiooni.
Saksamaa kõige populaarsem partei on Alternatiiv Saksamaale (AfD).
Prantsusmaal toetab kõige rohkem inimesi Rahvusrinnet.
Poola libakonservatiivset, süvariigi käsilase Donald Tuski valitsust tabas valus kaotus kui 24. mail toimunud referendumiga hääletati ülekaalukalt (poolt 98 protsenti hääletanutest) ametist maha Krakowi soo- ja roheogar linnapea Aleksander Miszalski. Krakow on Poola suuruselt teine linn ja selle linnapea riigi üks kaalukamaid poliitikuid. Poolas kasvab nii "viisakusele" kalduvate konservatiivide (PiS) kui rajude rahvuslaste (Konföderatsioon) toetus.
Nomenklatuurivaenulikud konservatiivsed ja rahvamehelikud jõud parandasid märkimisväärselt positsioone 24. mail toimunud Küprose valimistel.
Hispaania Andaluusia piirkonnas leidsid 17. mail aset kohalikud valimised ja nadilt esinesid nii riigis võimul olevad korrumpeerunud sotsialistid kui libakonservatiivne Rahvapartei. Positsioone parandas konservatiivne VOX.
Itaalias toimusid 24.–25. mail paljudes kohalikes omavalitsustes valimised ja kui karu nahk jagatakse lõplikult ära alles peale 7.–8. juuni teist vooru, siis märgid näitavad, et ühispartei võib lootuse, nagu pahempoolsete toetus rahva hulgas näitaks mingisuguseid paranemise märke, vähemalt selleks korraks maha matta. Itaalia peaministri Giorgia Meloni enam-vähem konservatiivne Itaalia Vendade partei, koos liitlastega, on jätkuvalt "popid ja noortepärased".
Euroopa ühispartei viimase nelja aasta kõikehõlmav tegutsemise ajend on sõda Ukrainas kuni "õiglase võiduni". Milline vaade hakkab murenema, kuna nii Euroopa Liit institutsioonina kui selle suuremad liiduvabariigid on sisuliselt pankrotis ja pole võimelised pidama ülal Ukraina riiki ning rahastama viimase sõda Venemaaga. Ukraina sõda lõpeb ühel või teisel viisil läbirääkimiste laua taga ja niisugune väljavaade ei kujuta sõjaparteile mitte midagi head.
Konservatiivide toetuse ja mõju suurenemise tõttu on sunnitud järjest enam üle "tulemüüri" kiikama Euroopa Rahvapartei libakonservatiivid ning ühispartei toetuse hääbumist tunnistavad isegi üldjuhul reaalsust eiravad vasakäärmuslased-progressistid.
Päris oluliseks näitajaks, et Euroopas pole veel kõik lootusetult vasaksohu uppunud, on muuhulgas Prantsusmaa traditsioonilist ladina missat pühitsevate katoliiklaste igaastase, nelipühade ajal aset leidva Pariisist Chartresi Püha Jumalaema katedraalini kulgeva palverännaku (Le pèlerinage Notre-Dame de Chrétienté) tüüpi üritused. Tänavu võttis 100-kilomeetrisest palverännakust osa üle kahekümne tuhande registreeritud inimese, mis on palverännaku ajaloo suurim osalejate hulk. Palverändurite keskmine vanus oli 22-aastat.