Poola peaminister Donald Tusk üritas 30. oktoobril haarata kontrolli riigi põhiseadustribunali üle. Tänu president Karol Nawrocki ja opositsioonijõudude otsustavale sekkumisele ning rahvahulkade toetusele, õnnestus putš ära hoida.
Poolas pääses tänu ulatuslikule välissekkumisele 2023. aasta lõpus võimule endise Euroopa Liidu Nõukogu esimehe Tuski valitsus. Alates valitsuse esimestest päevadest on Tuski Kodanikekoalitsiooni (KO) valitsus üritanud allutada riigi põhiseadustribunali (Trybunał Konstytucyjny; TK), mis on koos ülemkohtuga (SN) üks kahest riigi kõrgemast kohtust, enda ideoloogilisele kontrollile. Tänu konservatiividest presidentidele Andrzej Dudale ja tema järglasele Nawrockile pole Poola Euroopa Liidu meelsel valitsusel seda seni õnnestunud teha.
Poola põhiseadustribunali kohtunikud valib välja peaminister, kinnitab sejm ja vannutab ametisse president.
Katoliiklikus Poolas on kõigi pühakute päev (1.XI) ja hingedepäev (2.XI) olulised pühad, mille inimesed veedavad lähedaste haudasid hoolitsedes. Kõigi pühakute päev langeb tänavu pühapäevale. Reedel 30. oktoobril otsustas Tusk, vastu suurte pühade nädalavahetust ja ajal kui Nawrocki oli teel riigivisiidile Senegali, põhiseaduskohtu probleemi enda jaoks ühe jõulise käiguga ära lahendada.
Tuski ja sejmi poolt põhiseadustribunali kohtunikuks nimetatud Anna Korwin-Piotrowska, keda Nawrocki ametisse vannutanud ei ole, tagandas kuuks ajaks ametist põhiseadustribunali esimehe Bogdan Święczkowski ja kaasesimehe Bartłomiej Sochański. Korwin-Piotrowska sisenes selleks õigust omamata koos nelja teise presidendi poolt ametisse kinnitamata TK kohtunikuga tribunali hoonesse ja võttis selle oma kontrolli alla. Valitsus saatis neid põhiseadustribunali juhtide, opositsiooni ja rahva eest kaitsma märulipolitseinikud.
30. oktoobri õhtul põhjendas Tusk putši: "Õigusriigi taastamine on meie kohustus. Peale aastaid PiS-i seadusetust, kujutab see rasket ja valulikku protsessi ning otsustavaid tegusid. Muud võimalust ei ole."
Nawrocki, saades teada põhiseadustribunali ülevõtmise katsest, katkestas visiidi Senegali ja pööras lennuki tagasi. "Sellisel hetkel peab president olema Poolas. ma katkestan lennu Senegali. Ma pöördun tagasi."
President jõudis kodumaale tagasi kesköö paiku ja sõitis otsejoones TK hoone juurde. Koos tribunali asejuhi ja julgeolekumeeskonnaga alustas ta teekonda kohtuhoone poole. Märulipolitseinikud presidenti peatada ei julgenud, kuid teda üritasid füüsiliselt takistada Tuski kohtunikud. Ühismeedias levivatelt videotelt on näha, kuidas Korwin-Piotrowska Nawrocki'il rinnust haarab ja karjub, et ta ei tohi hoonesse siseneda. Nawrocki lükkab ta kõrvale. Olukorra muudab põnevamaks asjaolu, et Poola seaduste kohaselt on presidendile loata käe külge panemine kuritegu, mille eest on ette nähtud karistuseks vabadusekaotus kolm kuni viis aastat.
Nawrocki'il õnnestu põhiseadustribunal vaenulike jõudude käest tagasi "vallutada". Mõni tund hiljem kohtus ta tribunali hoones Ülemkohtu esimehe Zbigniew Kapiński'i, presidendi kantselei juhi Zbigniew Bogucki, riikliku julgeolekuameti juhi Bartosz Grodecki ja põhiseadustribinali asepresidendi Bartłomiej Sochański.
31. oktoobri varahommikul avaldas presidendi kantselei avalduse, milles nimetas Tuski putšikatset "vägivaldeks põhiseadusliku riigiorgani ülevõtmiseks" ja teatas, et kutsus olukorra lahendamiseks 31. oktoobriks kokku sejmi erakondade esindajad.
Poliitikakommentaatorid leiavad suhteliselt ühiselt, et Tuskil õnnestus põhiseadustribunali ülevõtmisega koondada ühte lõhestunud paremate jõudude opositsioon, sündmuste lõpuks välja kujunenud olukorra näol on opositsiooni jaoks tegemist unelmate kingitusega ja Tuski valitsus on ise endale tekitanud väga raske probleemi.
Kui Tuskil oleks põhiseaduslik putš õnnestunud, siis oleks põhiseadustribunali 15 liikmest olnud kaheksa tema inimesed ja lisaks muudele hüvedele oleks see avanud võimaluse vaenuliku presidendi tagandamiseks.
Toimetas Karol Kallas