Poliitikauuringute ettevõtte RealClearResearch avaldas 22. septembril uuringu, mis näitab, et 34 protsenti Ameerika Ühendriikide demokraatliku partei toetajate arvates tuleks sõnavabadust veelgi enam piirata.
34 protsenti ameerika demokraatide toetajatest arvab, et ameeriklaste sõna on liiga vaba, samas kui vabariiklaste toetajatest leiab sama 14,5 protsenti, selgub uuringust.
Teiselt poolt arvas 46 protsenti vabariiklasi, et Ameerika Ühendriikide kodanikel on "liiga vähe vabadust", samas kui demokraatide poole peal oli nii arvajaid 22 protsenti.
74 protsenti konservatiivide toetajatest arvab, et sõna peaks olema, sõltumata kaastekstist, alati vaba ("kõikidel tingimustel"; under any circumstances). Progressistidest arvas samamoodi napp enamus ehk 53 protsenti.
52 protsenti "liberaalse konsensuse" poole peal olevatest valijatest peab õigeks sotsiaalmeedia tsensuuri ja valitsusel peaks olema sisejulgeoleku huvides ühismeedia kontrollimisel vabad käed. Vabariiklastest arvas nii üks kolmandik.
Kolmandik demokraatidest leiab, et valitsus "vastutab" vihakõne ja väärteabe piiramise eest. Vabariiklastest leiavad seda täpselt pooled (50%).
Juulis ilmus Pew Research Centre'i uuring, mis näitas, et 70 protsenti demokraatidest peab õigeks valitsuse poolset "väärteabe" piiramist. Vabariiklastest teeb seda 39 protsenti.
Vanuseguppidest toetavad kõige enam – 42 protsenti – valitsuse poolset riikliku julgeoleku huvides teostatavat tsensuuri alla 30-aastased inimesed. 65-aastaste ja vanemate inimeste grupis arvas samamoodi 26 protsenti.
Erinevad uuringuettevõtted osutavad nähtumusele, et kui veel mõni aastakümme tagasi seisid "liberaalid" kõige kompromissitumalt sõnavabaduse eest ja konservatiivide seas oli täieliku sõnavabaduse toetajaid vähem, siis tänaseks seisavad sõnavabaduse eest peamiselt konservatiivid ning progressiusklikud peavad seda ohtlikuks.
Sõnavabaduse kontseptsioon sõnastati viis sajandit enne Kristust Antiik-Kreekas. Sõnavabadus on üks loomulike inimõiguste aluspõhimõtetest ja see on kirjutatud kõigi lääneriikide põhiseadustesse. Isegi Põhja-Korea põhiseaduse 13. artikkel tagab kodanikele sõna- ja kogunemisvabaduse.
Toimetas Karol Kallas