Üle kuuekümne protsendi Ameerika Ühendriikide ülikoolidest ei nõua alates 2022. aastast sisseastumiseks enam ACT/SAT testide – Eesti mõistes riigieksamite – sooritamist. Algatust põhjendatakse väitega, et sellised õpiedukuse testid annavad eelise valgetele jõukamatele üliõpilaskandidaatidele.
"Saavutusest", mille tõttu 1400 2330st USA bakalaureusekraadi ülikoolist enam sisseastumisteste ei nõua, andis teada vabaühenduse FairTest (Õiglased riigieksamid) juht Bob Schaeffer.
Väide, nagu annaksid vähemususe ja rassi suhtes pimedad testid valgetele, jõukatest perekondadest pärit noortele, ülikooli astumisel eelise, kuna neil on raha ettevalmistuskursustel käimiseks, pole päris elus kinnitust leidnud. Samas hulgaliselt on näiteid, mis osutavad, et riigieksamid avavad rohkem võimalusi just piiratud oludest pärit üliõpilastele.
California Ülikooli, mille kümnes ülikoolilinnakus õpib 280 000 bakalaureuse- ja kraadiüliõpilast, juhtide otsus lahendab 2019. aastal algatatud kohtuasja, milles ülikooli süüdistatakse, et SATi ja ACTi testid on kallutatud vaeste, mustade ja Ladina-Ameerika päritolu üliõpilaste vastu. 2020. aastal algatatud kohtuasjas, mis keskendub peamiselt puudega üliõpilaste õiguste kaitsmisele leitakse, et testide muutmine vabatahtlikuks ei ole piisav ja nõuatakse testide kui selliste üleüldist kaotamist.
2020. aasta mais, kui California Ülikooli juhid otsustasid, et standardtestidest järk-järgult loobutakse, hakkas sellele vastu nende oma süsteem. Akadeemilise senati uuringus leiti näiteks, et SAT testid just aitavad halvematest oludest pärit üliõpilasi, mitte ei tee neile kahju.
Washingtoni osariik teatas samuti, et selle viis neljaastast ülikooli ja Evergreeni Ülikool loobuvad sisseastumisel SAT ja ACT testide nõudest ning teevad need vabatahtlikuks.
"Selline reeglite muutus on osa suuremast trendist, mille alusel üliõpilasi hinnatakse mitte ainult nende õpivõimekuse järele, vaid ka väärtuste, nagu näiteks ühiskondlikult kasulik töö – mille alla kuulub ilmselt ka hullumeelne vasakaktivism –, erioskused ja saavutused, järele," põhjendatakse otsust.
"Vabatahtlike testide ja teste mitte arvestavad poliitikad on olnud kasulikud nii üliõpilastele kui ülikoolidele. ACT/SAT nõudest loobumine on tõestatud lahendus, kuidas üliõpilased jõuavad suurepäraste akadeemiliste tulemusteni ja kuidas ülikoolidesse vastu võtmine muutub õiglasemaks. Mitmetes uuringutes on leitud, et ilma testideta ülikooli vastu võetud üliõpilased saavad ülikoolis sama hästi hakkama kui ACT/SAT tulemuste pealt vastu võetud tudengid," kirjutab Schaeffer.
Ameerika Ühendriikide 2019. aasta õpiedukuse uuringus (NAEP; mis on viimane avalike andmetega selline ülevaade) leiti, et ainult 17 protsenti mustadest 12. klassi lõpetajatest – peale mida saavad noored minna ülikooli – oskavad väga heal või üle selle tasemel lugeda. Ehk nad saavad loetust aru ja suudavad loetud informatsiooni mõtestada. Keskeltläbi pool mustadest keskkooli lõpetajatest ei küündinud lugemisoskuses isegi baastasemeni.
Arvukate teadusuuringutega on tõestatud, et kui toimiva õpiedukusega klassi tuua sisse teisi häirivaid lapsi, siis üldjuhul halveneb terve klassi heakord ning õpiedukus. Kaotajateks on eelkõige korralikud ja normaalse õpisooviga õpilased.
Toimetas Karol Kallas