Euroopa Liit on alates 2022. aastast toetanud Liibanoni 182 miljoni euroga.
Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas 4. juunil eraldada Liidu rahutagamisrahastust Liibanoni Relvajõududele (Lebanese Armed Forces; LAF) sada miljonit eurot.
Üks maailma vanemaid ja mõjukamaid süvariigi VVO-tööstuse mõttekodasid Chatham House selgitab 2021. aastal üllitatud ülevaates, et Hezbollah on Liibanonis kõige mõjukam poliitiline ja sõjaline jõud. Vormiliselt on LAF ja Hezbollahi "vastupanuliikumine" eraldi organisatsioonid, kuid tegelikkuses on tegemist islamistliku hübriidiga. Tõik, et LAF-i tippjuhtkonnas mängivad olulist rolli Hezbollah ja kaudsemalt Iraani režiimi agendid, on avalik saladus.
3. juunil sõlmisid Liibanon ja Iisrael Ameerika Ühendriikide pealekäimisel väidetavalt peale 1983. aastat kõige "ulatuslikuma" vaherahu, mille käigus lepiti kokku raamistikus, mille sisuks on Hezbollahist vabanemine.
Kuna Iraanil on seoses Ameerika Ühendriikide kallaletungiga käes huvitavad ajad, siis esimesel pole võimalik Hezbollah-d enam varasemas mahus toetada.
Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas tutvustas 4. juunil heaks kiidetud rahastust:
"Vaherahu uuendamine Iisraeli ja Liibanoni vahel loob hapra võimaluse päästa riik kuristiku äärelt. Kõnealune uus saja miljoni eurone toetuspakett teravdab märkimisväärselt Liidu toetust LAF-ile. See lubab Liibanoni riigil kehtestada monopoli relvade üle ja relvitustada valitsusvälised osalejad, nagu seda on Hezbollah. Kõige parem viis Hezbollah ohu eemaldamiseks on Liibanoni riigi, institutsioonide ja iseseisvuse tugevdamine. Tänane rahastus lubab seda teha."
Raha eest saab LAF väidetavalt laiendada võimekust viies võtmetähtsusega valdkonnas: territoriaalne kontroll, valdkonnaülene teadlikkus, merendusjulgeolek, oluliste sõjaväeobjektide kaitsmine ja tervishoid.
Alates 2022. aasta detsembrist on Liidu rahutagamisrahastust Liibanonile kokku eraldatud 182 miljonit eurot.
Euroopa Liidu suuremad majandused on tänu piiri-, kaubandus-, energia- ja võidurelvastumise poliitikatele kriisis ning liiduvabariikide liidu järgmist mitmeaastat eelarvet ähvardavad tõsised kärped.
Transparency Internationali korruptsioonitabelis on Liibanon 182 riigi hulgas 153 kohal, ehk korruptsioonivallas on tegemist märkimisväärselt hullema olukorraga kui Ukrainas.
Liibanoni kutsuti 1970-ndate alguseni "Vahemere Šveitsiks". 1948. aastast alates kannatab riik suuremahulise moslemite sisserände käes ja kuna moslemitel on teiste ühiskonnagruppidega võrrelldes rohkem lapsi ning islam on poliitiline kultus, puhkes 1975. aastal kodusõda. Peale seda pole riigis hästi enam mitte midagi. Võimekast kristlasest kindralist Michel Aounist ja kristlastest, kellel oleks tõenäoliselt õnnestunud riik tagasi pöörata, tehti lääne avalikkuse silmis süvariigi kampaaniatööstuse abiga paariad.
Islamis on usu ja enese kehtestamise nimel lubabtud uskmatutele kahju tekitamiseks valetamine, varastamine, vägistamine, mõrvamine ning muu sarnane kurjus.
Toimetas Karol Kallas