Väljaande "Der Spiegel" poolt avaldatud uurimusloost selgub, et vaid üks viiest 2022 aasta veebruarist alates Saksamaale saabunud ukraina sõjapõgenikust on tänase seisuga leidnud tööd Saksamaa tööjõu puuduse käes ägaval tööturul.
Kokku on ligi kahe aasta jooksul Ukrainast Saksamaale ümber asunud umbes 700 000 tööealist sõjapõgenikuna registreeritut. Nendest 19% on tänase seisuga asunud tööle, jättes 81% elatuma Saksa maksumaksja poolt pakutavatest toetustest.
Tegemist on teemaga, mis on jõudmas üha teravamalt Saksamaa poliitikamaastiku huviorbiiti nii regionaalsel kui föderaalsel tasemel.
Thuringia liidumaa Nordhauseni regiooni kohaliku omavalitsuse esimees Mattias Jendricke avaldas olukorraga seoses nördimust. Jendricke sõnul otsustas ta sõja esimestel nädalatel sõidutada isiklikult Ukraina põgenikke Berliinist bussiga oma regiooni, lootusega aidata sedasi nii põgenikeks registreeritud ukrainlasi kui ka oma kohaliku regiooni tööturgu.
"Asjad läksid aga totaalselt vett vedama," selgitab Jendricke, kes oli üllatunud, et vaid tühine osa põgenikest ilmutas valmisolekut neid vastu võtnud kogukonda oma tööpanusega aidata.
Baden-Württembergi liidumaa Tübingeni regiooni esindajatekoja president Joachim Walter jagab Jendricke arvamust ukraina sõjapõgenikest ja Saksamaa Liiduvabariigi vildakast assimilatsiooni poliitikast.
"Helde riigiabi on ära nullinud ukrainlaste soovi tööd teha," lausus Walter.
Walteri sõnul on tema koduregiooni saabunud 3400-st töövõimelisest ukrainlasest tööle asunud vaid 60. Ülejäänud elatuvad kõik Saksamaa maksumaksjate armust ning vaid 720 ukrainlast 3400-st on asunud õppima saksa keelt.
Seda vaatamata tõsiasjale, et viimaste küsitluste kohaselt on ligi pooled Saksamaal resideeruvatest Ukraina sõjapõgenikest tunnistanud, et ei kavatse Saksamaalt Ukrainasse naaseda ka siis, kui sõda kodumaal peaks lõppema.
Toimetas Adrian Bachmann