Belgia rahvastik kasvas 2019. aastal 61 235 inimese võrra, kusjuures Belgia statistikaameti Statbel andmetel andis 89 protsenti sellest kasvust sisseränne, vahendab Breitbart London.
Riigis oli mullu samuti 6820 sündi rohkem kui surma, mis andis 11 protsenti kogu rahvastiku kasvust. Samas on sündimus alates 2017. aastast oluliselt aeglustunud jäädes pidevalt alla 120 000 sünni.
Belgia statistikaameti kohaselt tulenes 2019. aastal peaaegu kogu rahvastiku kasv sisserändest. Kõige suurema osa sisserännanutest moodustasid seejuures kodumaale naasnud belglased, neile järgnesid arvukuselt aga 10 259 rumeenlast, 4 983 marokolast ja 4 067 prantslast.
Kõige enam kasvas rahvastik Flandria piirkonnas, tervelt 40 074 inimese võrra. Samas kui prantsuse keelt kõnelevas Valloonia piirkonnas suurenes rahvastik 11 448 inimese võrra. Brüsseli piirkonnas kasvas rahvastik 9 913 võrra, kujutades endast seega ka suurimat rahvastiku kasvu riigi suurimates linnades.
Belgia järgib teiste Euroopa riikide trendi
Belgia järgib seega paljude teiste Euroopa riikide trendi, mille rahvastik on viimastel aastatel kasvanud peaaegu ainult massiimmigratsiooni toel. Näiteks Saksamaa rahvastik kasvas 2015. aasta migratsioonikriisi haripunktis 918 000 inimese võrra ning veel 316 000 võrra järgneval aastal.
Ühe mulluse raporti kohaselt moodustavad immigratsiooni taustaga elanikud Saksamaal koguni 25,5 protsenti ehk siis ühe neljandiku Saksamaa rahvastikust.
Lääne-Saksamaa noorte seas on demograafiline nihe aga veelgi suurem. Saksamaa föderaalse statistikaameti 2018. aasta aruande kohaselt on alla kuue aasta vanustest lastest juba tervelt 42 protsenti migratsiooni taustaga.
Seejuures on peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides (v.a nt Iirimaa ja Prantsusmaa) ka negatiivne loomulik iive. Näiteks Itaalias oli tunamullu sünde tuhande elaniku kohta kõigest 7,3. Seejuures kipub sisserännanud naistel olema kohalikest ka oluliselt rohkem lapsi.
Toimetas Martin Vaher
Demograafilised faktid kinnitavad hääbuva Euroopa kiiret islamiseerumist