USA demokraatlik partei nimetas nelja Ameerika Ühendriikide rajamise ja arengu juures olnud olulist presidenti valgeteks ülemvõimlasteks.
Esmaspäeva õhtul üllitatud ja tänaseks kustutatud säutsus seisis: "Trump on ikka ja taas avaldanud lugupidamatust indiaanlaste kogukondade vastu. Ta on üritanud piirata nende valimisõigust ja keelanud anda neile kriitilise tähtsusega pandeemiaabi. Nüüd ta korraldab rahvakogunemise Mount Rushmore'i – mis oli indiaanisuguharude jaoks kunagi püha paikkond – juures, ülistades sellega valget ülemvõimlust."
Säutsu juures oli link Briti ajalehe The Guardian artiklile "Ameerika põlisrahvad kritiseerivad Trumpi plaanitavat ilutulestikku Mount Rushmore'i juures," vahendab Breitbart.
Kära põhjuseks on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kava korraldada 4. juulil, mis on riigi iseseisvuspäev, 7500 osalejaga rahvakogunemine, millel ta astub üles kõnega ja kus korraldatakse ilutulestik.
Viidatud vasakäärmusliku ajalehe artikkel viitab Oglala Lakota suguharu liikme Nick Tilseni, kes on kohaliku aktivistiderühma NDN Collective juht, sõnadele, et Mount Rushmore on valge ülemvõimu sümbol.
"Mount Rushmore on valge ülemvõimu ja strukturaalse rassismi sümbol, mis tänagi ühiskonnas elus ja hea tervise juures," rääkis Tilsen ajalehele.
Tilsen jätkas, et ta soovib nõndanimetatud "asutajaisade" – George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln – peadega USA ühe tuntuma monumendi hävitamist.
Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem teatas hiljuti, et ta kaitseb Mount Rushmore'i radikaalide eest iga hinnaga.
Noem rääkis sellest teemast möödunud nädalal ka USA ühele populaarsemale telesaatele Fox and Friends saatele antud intervjuus, nimetades selliseid püüdlusi ajaloo radikaalseks ümberkitjutamiseks.
Lõuna-Dakota osariigi Keystone'i linna lähistel, Black Hillsi mäestikus asuva Mount Rushmore'i rahvusliku mälestuspargi keskmes on Mount Rushmore'i mägi. Skulptor Gutzon Borglum, keda abistas tema poeg Lincoln Borglum, mõtlesid välja ja juhtisid aastatel 1927–1941 nelja Ühendriikide olulise presidendi peadega monumentaalskulptuuri rajamist.
Washington (1732–1799) sümboliseerib rahvuse sündi, Jefferson (1743–1826) riigi kasvamist, Roosevelt (1858–1919) arengut ja Lincoln (1809–1865) säilitamist. Kujud on 18 meetri kõrgused. Rahvuspargi pindala on 5,17 ruutkilomeetrit ja see asub 1745 meetrit üle merepinna.
Toimetas Karol Kallas