Täna avaldas Riigikohus oma otsuse, milles asus seisukohale, et Eesti liitumine ESM-i (Euroopa Stabiilsusmehhanismi) asutamislepinguga ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, asudes seeläbi toetama Vabariigi Valitsuse tõlgendust põhiseadusest ning vastandudes õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna seisukohtadele.

Riigikohtu pressiteate kohaselt oli otsuse peamiseks põhjuseks nägemus, et ESM-i asutamislepinguga liitumine on oluline tagamaks stabiilset majanduskeskkonda, mida soovitakse ESM-i asutamislepinguga kindlustada.

Seejuures oli Riigikohtu otsus lõhestatud: otsuse langetanud 19-st kohtunikust 9 asusid eriarvamusele, väites et kohus pidanuks rahuldama õiguskantsleri kaebuse ja kuulutama ESM-i asutamislepinguga liitumise põhiseadusevastaseks. Seega otsustas kohtu otsuse üks hääl.

"Kõnealune kohtuasi on olulisim meie põhiseaduslikkuse järelevalve senises ajaloos. Just selle tõttu ei saa sedalaadi emotsionaalsed argumendid, nt et "ESML lahendab Euroopa Liidu finantskriisi ja tagab lõpuks ometi eurotsooni finantsstabiilsuse," põhjustada kohtuasja lahendamisel kiirustamist. Kiirustamisest tingitult ei kajasta otsus kohtuasja menetlusesemeks oleva ja Eesti riikluse seisukohalt ülimalt olulise problemaatika kaugeltki kõiki olulisi aspekte," kirjutavad eriarvamusele jäänud kohtunikud.

"Ei tohiks unustada, et rahvas on andnud küll selge volituse kuuluda Euroopa Liitu kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega, kuid vaevalt oli rahvas kõnealust volitust andes nõus allutama end mistahes kohustustele, mis tulenevad küll Euroopa Liidu asjast, kuid jäävad väljapoole Euroopa Liidu õigust."

Riigikohtunik Jüri Ilvest asus oma eriarvamuses seisukohale, et kuivõrd ESM-iga liitumine riivab tugevalt põhiseaduse aluspõhimõtteid ning kätkeb endas  suveräänsuse loovutamise akti – nagu tunnistas ka Riigikohus oma otsuses –, siis tuleks tema veendumuse kohaselt ESM-i ratifitseerimiseks saada rahvahääletusel rahva mandaat.

"Kas tegelik põhiseaduslik suverään – rahvas – on üheainsa, meile kõigile teadaoleva rahvahääletuse kaudu andnud Riigikogu ükskõik millisele parasjagu ametisolevale koosseisule õiguse igavesest ajast igavesti loovutada hetkepoliitilistel kaalutlustel Eesti riigi suveräänsust mis tahes ulatuses, või on sellise konstruktsiooni jaatamine tegeliku suverääni – rahva – õigusi silmas pidades, siiski ekslik," küsib Ilvest.

"Olen seisukohal, et PSTS [põhiseaduse täiendamise seadus, millega loodi juriidiline raamistik liitumiseks Euroopa Liiduga] ei anna Riigikogule õigust ratifitseerida EMSL-i ilma rahvahääletust korraldamata. Siit tuleneb ka minu veendumus, et kuigi õiguskantsler on vaidlustanud põhiseaduspärasuse veidi kitsamalt, on tema lõppseisukoht õige."

Vt samal teemal: