"Mina ei saa aru, miks paljude maade poliitikud võtavad endale õiguse asuda teiste maadele, rahvastele ja nende valitsustele loenguid pidama, neid õpetama ja nende üle kohut mõistma. Kuidas keegi võib mõelda, et ta teab paremini, mis võiks olla meile ungarlastele parem kui meie ise? Vastastikuline austus peab aga olema mõlemapoolne. Võite olla kindlad, et Eesti välisministriga kohtudes ei tõstata ma ühtegi Eesti sisepoliitilist küsimust, kuna ma pole eestlane," toonitab Ungari välisminister Péter Szijjártó Objektiivi peatoimetaja Markus Järvile antud intervjuus.
Markus Järvi: Ungari välisminister, härra Péter Szijjártó, esiteks ma tänan Teid valmisoleku ja aja eest, mille olite nõus ohverdama meie portaalile intervjuud andes. Mis toob Teid seekord Eestisse?
Péter Szijjártó: Mul on vähemalt kolm põhjust Eestisse saabumiseks. Esiteks tähistame Ungari ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise sajandat aastapäeva ja kolmekümnendat taassõlmimise aastapäeva. Soovisime seda tähistada täpsel päeval veebruaris, ent kahjuks polnud seda võimalik teha COVIDi olukorra ja regulatsioonide tõttu. Seega lükkasime külastust natukene edasi ja see leiab aset praegu (3. mail 2021 – toim). Teiseks valmistub Ungari parasjagu Euroopa Nõukogu eesistumiseks. Meil on teemasid, mida soovime seal rõhutada ning loodame selles ka Eesti abile. Kolmas põhjus on meie välispoliitika nurgakiviks saanud põhimõte, mille kohaselt me aitame kaasa Baltimaade turvalisusele.
Markus Järvi: Me oleme juba harjunud nägema, kuidas niinimetatud liberaalsed Euroopa keskvõimud ühes niinimetatud liberaalse peavoolumeediaga on valmis levitama Ungari ja selle konservatiivse valitsuse suunal kahtlusi ja süüdistusi. Milliseid probleeme on praegu Ungari ja Euroopa Komisjoni vahel?
Péter Szijjártó: Vaadake, me oleme avalikult kristlik-demokraatlik ja patriootlik valitsus, mis seab eemärgiks Ungari rahvuslikud huvid: Ungari ennekõike. Me peame vastama Ungari rahva ja valijate ootustele ning kindlustama riigi turvalisuse näiteks rändepoliitika ja tervishoiu valdkondades. Rünnakute jada hakkas pihta juba siis, kui saime võimule aastal 2010, mil oli ilmne, et me jätame eelmise äärmusliberaalse valitsuse poliitikad selja taha ja asetame rahvuslikud huvid oma tegevuskavas esimesele kohale. Ajapikku sai ilmsiks, et lisaks sellele edendame ka perekonnaväärtusi ja teeme oma parima, et perekondi abistada – sealjuures pidades silmas, et perekonna moodustavad vähemalt 2000-aastase traditsiooni kohaselt isa ehk mees ja ema ehk naine ning neile sündivad lapsed.
Ungari vastased rünnakud jõudsid aga haripunkti siis, kui ilmnes, et läheme liberaalse peavoolu ja Brüsseli vastu migratsiooni küsimuses. Tegime asjaosalistele selgeks, et me kavatseme säilitada otsustusõiguse, keda me oma territooriumile kavatseme sisse lasta ja keda mitte ning samuti säilitame otsustusõiguse selle üle, kellega me oma maal tahame koos elada ja kellega mitte. Kui meie poolt oli väga selgelt väljendatud, et Ungari ei kavatse kohustuslikke kvoote aktsepteerida, siis muutusid ka rünnakud tugevamaks. Kui lisaks sellele sai ilmsiks, et meie poliitika on ka edukas ning seda toetab Ungari rahvas, siis mulle tundub, et ka see põhjustas omakorda liberaalse peavoolu nördimust ja seetõttu on need rünnakud meie vastu mõnikord vägagi teravad.
Tegime asjaosalistele selgeks, et me kavatseme säilitada otsustusõiguse, keda me oma territooriumile kavatseme sisse lasta ja keda mitte ning samuti säilitame otsustusõiguse selle üle, kellega me oma maal tahame koos elada ja kellega mitte.
Viimati ütlesime avalikult, et vaktsiinid COVIDi vastu on meie poolt käsitletud elupäästvate vahendite, mitte geopoliitilised küsimused. Kuna me oleme edukad ka selles, siis see tekitab omakorda liberaalse peavoolu ja Brüsseli frustratsiooni. Need on minu arvates peamised põhjused, miks Ungarit on viimase kümne-üheteistkümne aasta jooksul rünnatud.
Markus Järvi: Eelmise aasta septembris, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esines Euroopa Parlamendi ees kõnega olukorrast Euroopa Liidus, kõlas selles mitmeid ideid, milles väljendus püüdlus ideoloogilise diktatuuri suunas. Rääkides nn "homoõigustest" ja Poola mitmete omavalitsuste otsusest keelata oma territooriumil avalik homopropaganda tõdes von der Leyen: "Ütlen seega selgelt välja – nn LGBTQI-vabad alad on vabad eelkõige inimlikkusest. Meie liidus ei ole neil kohta."
Kõneldes massiimmigratsioonist ja selle heakskiitmisest Euroopa avaliku arvamuse väljal ütles komisjoni president paljude teiste mõtete seas välja ka need sõnad: "Tegeleme teadvustamata eelarvamustega, mis on omased inimestele, institutsioonidele ja isegi algoritmidele." Milline on Teie seisukoht nendes küsimuses, härra välisminister? Kas meid ohustab ideoloogiline diktatuur Euroopa keskvõimu tasandilt või elame me juba selle keskel?
Péter Szijjártó: On selge, et kui ei olda liberaalse peavooluga samas voolus ja kui mõne maa juhtkond pole kõike, mida nad edendavad, valmis vastu võtma, siis tabavad sind kohe hiiglaslikud rünnakud ja oled otsemaid arvatud "mitte-euroopalike" riikide sekka, kes vääravad Euroopa Liidu ideed. Võimalik, et kaela sajab ka süüdistusi diktatuuris, mis loovad paralleele eelmise sajandi kõige pimedamate aastatega. Selline lähenemine on vastuvõetamatu! Kui liberaalid valimisi ei võida, siis selle maa valitsust ja poliitilist süsteemi peetakse üldjuhul "mitte-demokraatlikuks". Mulle tundub, et just nimelt selline lähenemine on diktatuurile omane ja me ei saa sellist suhtumist heaks kiita.
Kui aastal 2015 seisime silmitsi suure migratsioonilainega, siis ütlesime Brüsselile, et läbi Ungari marsib parasjagu 400 000 illegaalset sisserändajat, kes käituvad lubamatul viisil – nad rikuvad meie regulatsioone ja seadusi, samuti rikkusid nad Euroopa Liidu regulatsioone, nad ähvardasid inimesi ja võtsid enda valdusesse avalikku ruumi, nõudsid vaba pääsu Saksamaale, keeldusid kohaliku võimuga koostööd tegemast ja rikkusid avalikult Ungari seadusi. Ärge kujutage neid ohvrite ja märtritena!
Kõige lihtsamalt, nad rikkusid meie avalikku korda ja käitusid väga agressiivselt. Ma ei leia, et Euroopa soovib selliste inimeste sissevalgumist tema territooriumile miljonite kaupa. Seega, ütlesime selgelt välja et me ei kiida kunagi heaks kohustuslikke kvoote. Vaadake Euroopa migratsiooni poliitika ajalugu viimasel viiel-kuuel aastal! Idee, mille järgi peaksid migratsioonikvoodid olema kõikidele ELi riikidele kohustuslikud ka praegu, on kahjuks ikka jõus. Praegu võidakse seda nimetada "rahastatud tagasipöördumiseks", mis on huvitav mõisteline mäng – kutsuda midagi nimega, mis on asja olemusele risti vastupidine. On aga selge, et Euroopa Liidu surve Ungari suunal püsib ning meie, kes me peame kinni oma rahvuslikust õigustest, identiteedist ja pärandist, peame selle vastu väga tugevalt seisma.
Markus Järvi: Aasta tagasi Eestit külastades andsite ka intervjuu meie kallile kolleegile Eesti Rahvusringhäälingust Astrid Kannelile, kes päris Teilt mitmeid imelisi küsimusi, mis rõõmustasid nii meid kui ka paljusid teisi eestlasi. Üks küsimustest puudutas Ungari eeskujusid, eeldades, et nendeks on Hiina, Türgi ja Venemaa. Kui Te lubate, siis esitan Teile sama küsimuse selle erinevusega, et ma ei eelda omalt poolt mitte midagi. Milliseid maid Teie peate Ungari eeskujudeks, kui üldse kedagi?
Péter Szijjártó: Ma ei leia, et ühel riigil on tingimata vaja eeskujusid. Me tahaksime olla Ungari. Ja meie, ungarlased, soovime olla ungarlased. Kuna kõikidel maailma riikidel on erinev geograafia, ajalugu, lähenemine, kultuur ja keel, siis miks peaks meile olema vaja tehislikku viisi, mille läbi teineteist eeskujuks seada? Me tahame olla edukad Ungarina ning me tahame teha ungari rahvast eduka sellisena nagu ta on. Küsimustes, mis mulle toona selles intervjuus esitati ilmneb tegelikult väga hästi üks suurimaid probleeme tänapäeva rahvusvahelisel poliitilisel areenil, milleks on vastastikuse austuse puudumine.
Mina ei saa aru, ma siiralt ei saa aru, miks paljude maade poliitikud võtavad endale õiguse asuda teiste maadele, rahvastele ja nende valitsustele loenguid pidama, neid õpetama ja nende üle kohut mõistma.
Kui me pole võimelised tagasi pöörduma vastastikuse austuse printsiibi juurde, ilmnevad tulevikus väga suured probleemid. Mina ei saa aru, ma siiralt ei saa aru, miks paljude maade poliitikud võtavad endale õiguse asuda teiste maadele, rahvastele ja nende valitsustele loenguid pidama, neid õpetama ja nende üle kohut mõistma. Kuidas keegi võib mõelda, et ta teab paremini, mis võiks olla meile ungarlastele parem kui meie ise? Ja loomulikult võite Ungari asendada ükskõik millise teise maaga.
Meil on valimised iga nelja aasta tagant, mille käigus annab rahvas teada, kas ta on rahul viimaste aastate arengutega või mitte – kas nad on selle ja selle erakonna tulevikuplaanidega nõus või mitte. Seejärel nad hääletavad ja hääletusel on tulemus. Seega, kui Ungari valitsuse poliitikat rünnatakse karmilt rahvusvahelisel areenil, siis rünnatakse sellega Ungari rahvast, kes tegi valimistel otsuse, et Ungari peab minema ühes konkreetses suunas.
Praegune valitsus pole oma mandaati võitnud loteriis. Me oleme selle võitnud vabadel ja demokraatlikel valimistel, millele eelnes Ungari rahva kaheksa aasta pikkune kogemus praeguse valitsuse poliitikaga. On fakt, et me kasvatasime viimastel valimistel oma toetust kahekohalise protsendinumbri võrra. See tähendab, et peale kaheksat aastat meie valitsust on Ungari rahvas otsustanud, et see on õige tee ning ma leian, et kellelgi pole õigust väljaspool Ungarit arvata, et tema teab paremini, kuidas Ungaris asjad peavad käima.
Vastastikuline austus peab olema mõlemapoolne. Kui ma käin välismaal sõlmimas diplomaatilisi suhteid, siis ei sekku ma kunagi maa sisepoliitikasse, sest see pole minu töö. Võite olla kindlad, et Eesti välisministriga kohtudes ei tõstata ma ühtegi Eesti sisepoliitilist küsimust, kuna ma pole eestlane. Võiksin olla aus: esiteks mind Eesti siseasjad ei huvita ja teiseks ületavad need minu kompetentsi ning ei sisaldu minu töökohustustes. Eesti rahvas teeb oma otsuse järgmistel valimistel – sel aastal on teil ees presidendivalimised ja kohalike omavalitsuste valimised. Ja nendel valimistel teevad eestlased ise oma otsuse. Miks nad peaksid nendes küsimustes vajama mind ja minu arvamust nende sisepoliitilistest küsimustest? Selliselt mõtlen ma erinevate maade sisepoliitikast. Vastastikuline austus tuleb rahvusvahelisse poliitikasse tagasi tuua.
Praegune valitsus pole oma mandaati võitnud loteriis. Me oleme selle võitnud vabadel ja demokraatlikel valimistel.
Markus Järvi: Üks küsimus, mis Eestis on alati tähtis, on küsimus Venemaast. Kas Ungaril on mingi eriline koostöö- või sõprussuhe Venemaaga? See oli ka möödunud aastal Astrid Kanneli küsimus teile.
Péter Szijjártó: Vaadake, ilmselgelt me tahame Venemaaga pragmaatilisi suhteid, nagu me tahame pragmaatilist läbisaamist kõigiga. Te teate, et me asume Kesk-Euroopas, me oleme õppinud selgeks selle, mida õpetab meile ajalugu ja mis ütleb meile, et millal iganes on olnud tegu konfliktiga ida ja lääne vahel, on kaotajaks jäänud alati Kesk-Euroopa.
Kui me peame aru pragmaatilise dialoogi üle ida ja lääne vahel, siis me ei tee seda sellepärast, et me oleksime kelle iganes poolt või luuraksime kellegi heaks – sellised mõtted ja ideoloogiad on hullumeelsed ning rumalad. Me peame seda dialoogi tähtsaks ja oleme ida ja lääne vahelise dialoogi poolt, sest see on meie rahvuslikes huvides. Kui me vaatame tagasi ajalukku, siis kui ida ja lääne vahel valitsesid head, üksteist austavad pragmaatilised suhted, oli see Kesk-Euroopa jaoks hea.
Ma ei arva, et meie suhe Venemaaga oleks kuidagi erilisem kui suhe Venemaa ja Saksamaa vahel, või Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Kui võtta arvesse, et meie riigijuhid kohtuvad üks kord aastas, siis see ei kinnita kuidagi, nagu meil oleks erilised suhted. Millal iganes on meil ühised huvid, teeme loomulikult koostööd, nagu seda teevad ka kõik teised.
Markus Järvi: Kas Ungaril on lootust, et konservatiivne valitsus jätkab ka peale järgmiseid parlamendivalimisi? Kui tugevad on konservatiivsed ideed Ungari inimeste seas ja avaliku arvamuse väljal?
Péter Szijjártó: Hetkel üritame oma riiki kaitsta COVIDi eest. Me oleme teinud mõned väga tähtsad otsused, mis puudutavad vaktsiinide hankimist ja seda mitte ainult läänest, vaid ka idast. Nagu ma varem teile rääkisin, ei pea me vaktsineerimist geopoliitika ja ideoloogia küsimuseks. Me käsitleme seda inimeste elude kaitsmise küsimusena. Ma loodan, et Ungari inimesed langetavad õiglase otsuse selle kohta, kuidas me oleme kriisiga toime tulnud ja seda nii tervishoiu kui majanduse osas. Tänu Jumalale, eelmisel aastal purustasime me riigi välisinvesteeringute rekordi ja seda hoolimata pandeemiast. Täna oleme me vaktsineeritute suhtarvult Euroopas esimesed.
Me tahaksime olla Ungari. Ja meie, ungarlased, soovime olla ungarlased.
Kindlasti on tulemas väga huvitavad valimised. Samas tuleb arvestada sellega, et kõik opositsiooniparteid on ühinenud. See on huvitav, sest ühinenud opositsioonist võite te leida endised kommunistid, sotsialistid, liberaalid ja rohelised ning äärmusparempoolse Jobbik-nimelise partei.
Viimane on erakond, mille parlamendiliikmed on näiteks kutsunud üles koostama nimekirju valitsuse liikmetest, kellel on juudi taust. Üks nende parlamendisaadik sülitas Budapesti läbiva Danube jõe kaldal asuvale nõndanimetatud juutide mälestusmonumendile. Tegemist on mälestuspiirkonnaga, mis on pühendatud kõikidele Teises maailmasõjas hukkunud juudi kodanikele ja nende kaasvõitlejatele. Selline partei on nüüd siis ühendatud opositsioonis koos sotsialistide, liberaalide ja kõikide teistega ning mitte keegi liberaalsest Euroopa peavoolust ei ütle selle kohta sõnagi. Mitte keegi ei esita küsimusi, kas see on liberaalide, sotsialistide ja vasakpoolsete jaoks okei, kui nad ühinevad valimisteks sellise parteiga.
Kui ma kohtun rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kui nad hakkavad meid väga ebaõiglaselt antisemitismis süüdistama, siis ma alati küsin neilt, et "mida te olete öelnud oma liberaalidest ja sotsialistidest sõpradele peale seda, kui need on ühinenud sellise äärmusliku parempoolse parteiga"? Tavaliselt järgneb sellele küsimusele vaikus.
Tegemist on topeltstandardite ja variserlusega, kuid me peame järgmistel valimistel sellele väljakutsele vastu astuma.
Ma olen päris kindel, et väljastpoolt püütakse meie valimistesse sekkuda. Taas, me elame Kesk-Euroopas, mitte Marsil ja meie piirkonnas üritatakse alati pea kõigist ilmakaartest meie ellu sekkuda ja meid mõjutada ning seda eriti sisepoliitikas. Me peame sellega arvestama ja meie sisepoliitikasse üritatakse sekkuda kogu aeg, kuid päeva lõpuks on Ungari inimesed need, kes peavad otsustama ja me loodame, et me oleme taas edukad.
Markus Järvi: Mis kujutab selliste väikeste rahvusriikide, nagu Ungari ja Eesti jaoks Euroopa Liidus kõige suuremat ohtu?
Péter Szijjártó: Meie jaoks on kõige olulisem säilitada oma rahvuslik identiteet, meie pärand, eriti mis puudutab kultuuri, usku ja ajalugu ning minu arust on selline lähenemine väga jõulise rünnaku all. Kui te vaatate liberaalset peavoolu, siis nad üritavad teile sosistada, et tegelikult ei ole see tähtis, kust sa pärit oled, teie rahvuslik identiteet pole tähtis, mida rohkem võimu läheb Brüsselisse, seda parem. Tuleb luua Euroopa Ühendriigid, igal pool meie ümber on föderaalne lähenemine.
Kõik need riigid, mis mõtlevad teistmoodi, on ilmselgelt surve all. Me mõtleme, et tugev Euroopa Liit, mis on meie eesmärk, peab olema rajatud tugevatele liikmesriikidele ja liikmesriikide nõrgestamise tulemuseks ei ole tugev Euroopa integratsioon. Meie arust on asjad nii. Me pooldame tugevaid rahvusi, tugevaid liikmesriike ja me usume, et kui meie riigid on tugevad, meie rahvused on tugevad, siis on tugev ka Euroopa Liit.
Eriti selgelt on need tõed tulnud välja pandeemia ajal, mille jooksul on riigid saanud hakkama palju paremini kui need algatused, mida on üritanud ellu viinud Brüssel.
Markus Järvi: Viimane küsimus: millised on Eesti ja Ungari suhete väljavaated?
Péter Szijjártó: Me oleme alati toetanud Eesti turvalisust, me oleme alati sellesse panustanud, me oleme olnud väga aktiivsed Balti õhuruumi valvemissioonidel, meie piloodid ja hävituslennukid tulevad tagasi teie õhuruumi kaitsma septembris ja teevad seda järgmised neli kuud. Samuti toetasime me Eesti liikmestaatust ÜRO julgeolekunõukogus.
Meie sõdurid panustavad Eestis asuvasse NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse eduloosse. Koht, kus me saame, või peaksime minu arust koostööd parandama, on digitaliseerimine, sest Eesti on digitaalmajanduse ja kunstteadvuse vallas maailmas esirinnas ning pandeemia on selgelt näidanud, kui tähtsad on nende valdkondade arengud. Selle pärast ma arvan, et me peaksime tegema tihedamat koostööd.
Arvesse võib võtta ka selle, et üheks meie Euroopa Nõukogu eesistumise peateemaks on, kuidas kaitsta perekondi ja lapsi küberkuritegevuse eest. Me pöörame tähelepanu sellele, et paraku on elu üha enam irdunud reaalsusest küberruumi ja see avab küberkurjategijatele ja äärmusideoloogiate levitamiseks uusi võimalusi. Me peame kaitsma oma perekondi ja lapsi nende nähtuste eest.
Markus Järvi: Härra Peter Szijjarto, tänan teid selle intervjuu eest!
Péter Szijjártó: Samamoodi suur tänu teile.