Ungari peaministri Viktor Orbáni juhitud koalitsioon võitis aprillis neljandad valimised ja tema sõnul on riigi kristlikud konservatiivid välja mõelnud vastumürgi lääneriikides valdavale progressiusklike võimule. 12 osaline vastumürk on kõigile tasuta kasutamiseks.
Vastumürgi retsepti esitas Orbán 19.–20. maini Ungari pealinnas Budapestis toimunud rahvusvahelisel CPAC Hungary konservatiivsete poliitikute, ühiskonnategelaste ja arvamusjuhtide konverentsil peetud võtmeettekandes.
Alljärgnev on Ungari peaministri kaheteist osalise progressiusu vastumürgi retsepti tõlge.
Poliitikat tuleb teha enda reeglite järele.
Esimene osa Ungari vastumürgi retseptist on arusaamine, et poliitikat tuleb teha enda reeglite järele. Ainukene võimalus võitmiseks on eirata teiste välja pakutud lahendusi ja radasid. Nii, nagu arvas Churchill, näitab vaenlaste hulk ainult seda, et te teete kindlasti midagi õigesti. See on põhjus, miks me ei tohi lasta ennast heidutada laimamisest, alaväärseks pidamisest, kui meid nähakse välismaal tüliõunadena. Kahtlane oleks hoopis see, kui asi nii ei oleks. Palun pidage meeles, et need, kes mängivad oma vastaste reeglite järele, kindlasti kaotavad.
Sisepoliitika peab olema rahvuslik-konservatiivne.
Teine punkt: sisepoliitika rahvuslik konservatiivsus. Rahvuse olemasolu põhjus ei ole ideoloogia-, isegi mitte traditsioonide küsimus. Põhjus, miks tuleb toetada kirikuid ja perekondi, on selles, et need on rahvuse ehitusplokid. Samuti tuleb jääda ühele poolele oma valijatega. Me otsustasime peatada sisserände ja ehitada lõunapiirile tara, kuna ungarlased ütlesid, et nad ei soovi ebaseaduslikke sisserändajaid. Nad ütlesid: "Viktor, ehita tara!" Kolm kuud hiljem olid piiritõkked valmis. Saladus on selles, et midagi ette võttes ei tohi üle mõelda. Ungari piiritara on lihtne võrestruktuur, mis on varustatud liikumisandurite, valvetornide ja kaameratega, millest oma riigi kaitsmiseks, kui inimesed seda soovivad, täiesti piisab. Progressiusklike Achilleuse kand on nende soov sundida ühiskonnale peale oma luulusid. Meie jaoks seevastu on selline oht hoopis võimalus, sest reaalsus on selline, et oluliste teemade puhul vasakpoolsete luupainajad inimestele tegelikult ei meeldi. Tuleb leida üles teemad, milles vasakpoolsed eiravad reaalsust ja juhtida nendele inimeste tähelepanu ning seda tuleb teha viisil, et sellest saaksid aru tavalised inimesed.
Välispoliitikas tuleb seada esikohale rahvuslikud huvid.
Kolmas punkt: rahvuslikud huvid välispoliitikas. Progressiusklikud arvavad alati, et välispoliitika on ideoloogiate võitlus. Lahing hea ja kurja vahel, milles ajaloo kulg lõplikult ära määratakse. Aga nagu mina seda näen, kallid sõbrad, on viimase saja aasta jooksul olnud vähemalt neli sellist "viimast suurt lahingut". Viidatud kontseptsiooniga on midagi valesti. Meie vastuseks peab olema lihtne ja selge antitees progressiusklikele: rahvus on kõige tähtsam! Ungari esimesena! Meil on vaja välispoliitikat, mis kaitseb meie huve. See pole alati kerge, sest välispoliitika maailm on tihti keeruline. Vaadake meie naaberriigis käivat sõda. Venemaa on agressor ja Ukraina on ohver. Me mõistame agressori hukka ja aitame agressiooni ohvrit. Kuid samal ajal me teame, et Ukraina ei kaitse Ungarit. Selline idee on jabur. Ungarit saavad kaitsta NATO ja Ungari kaitsejõud. Kui vaadata rahvastiku suhet, siis Ungari on võtnud vastu kõige enam põgenikke, keda Ungari inimesed hea meelega aitavad. Nad on rõõmuga valmis aitama, kuid nad ei soovi maksta sõja hinda, sest see ei ole nende sõda ja nad ei saa sellest mingit kasu. Ungari inimesed saavad hästi aru, et sõda saadavad sanktsioonid, ohjeldamatu inflatsioon ja majanduslangus. Nad saavad aru, et sõda teeb inimesed alati vaesemaks. Me ei tohi anda alla sireenide laulule, kui kütkestavana see iganes ka ei tunduks. Meie eesmärgiks on rahu taastamine, mitte sõja jätkamine, sest see on meie rahvuslikes huvides. Ungari ennekõike!
Konservatiivid vajavad oma meediat.
Neljas punkt, kallid sõbrad: meil peab olema oma meedia. Me saame näidata kui hullumeelsed on progressiusklike vasakpoolsete ideed ainult siis kui meil on meedia, mis aitab seda teha. Vasakpoolsete arvamused näivad valdavatena ainult siis kui meedia aitab neid võimedada. Probleemi juur on selles, et tänane Lääne meedia on omaks võtnud vasakpoolsete vaated. Ajakirjanikke õpetatakse ülikoolides pahempoolsete progressiusklike vaadetega inimeste poolt. Niipea kui meediasse ilmub mõni konservatiivsete vaadetega inimene, hakatakse teda kohe kritiseerima, laimama ja sõimama. Ma olen kursis vana aja Lääne demokraatia eetikaga, et parteipoliitika ja ajakirjandus peavad olema lahus. See peaks nii olema. Kuid, mu sõbrad, näiteks USA demokraadid ei järgi neid reegleid. Kas te olete kunagi kokku lugenud kui palju meediaväljaandeid teenivad Demokraatliku partei huve? CNN, New York Times ja võiksin siinkohal pikalt jätkata ja ma ei jõuaks isegi õhtuks nimekirja lõpuni. Loomulikult on Auväärsel Parteil (Grand Old Party; mõeldud on vabariiklasi) samuti nende poole hoidvaid meediakanaleid, kuid nende mõju ei ole võrreldav progressistide meediavõimuga. Minu sõber Tucker Carlson seisab vankumatult üksi. Tema saateid vaatab kõige rohkem inimesi. Mida see tähendab? See tähendab, et samasuguseid telesaateid peab saama vaadata päeval ja öösel – või nagu teie ütlete, 24/7.
Paljastage oma vastaste tõelised kavatsused.
Viies punkt: paljastage oma vastaste tõelised kavatsused. Võidu jaoks on vaja meedia toetust, kuid ainult sellest ei piisa. Me peame samuti murdma tabusid. Ilmselt ma ei pea seda selgitama meie Ameerika sõpradele, sest kes oleks suurem tabude murdja kui president Donald Trump? Kuid alati on võimalik latti kõrgemale tõsta: me ei pea murdma mitte ainult tänaseid, vaid ka homseid tabusid. Ungaris me paljastame asju, mida pahempoolsed kavatsevad ette võtta enne, kui nad isegi nende tegemiseni jõuavad. Alguses nad eitavad seda, kuid edu on seda magusam kui tuleb välja, et meil on alati õigus olnud. Näiteks on olemas probleem, et lapsi rünnatakse LGBTQ propagandaga. Siinkandis on veel tegemist uue asjaga, kuid me oleme juba sellele otsa peale teinud. Me tõime probleemi valguse kätte ja korraldasime sellel teemal referendumi. Määrav enamus ungarlastest lükkas tagasi säherduse laste ajupesu vormi. Tehes varases staadiumis avalikuks, mida pahemjõud kavatsevad, sundisime me asuma neid kaitsepositsioonidele ja kui nad hakkasid meie algatusi ründama, siis lõpuks olid nad sunnitud tunnistama oma kava tegelikku olemust. Lubage mul taas tsiteerida kindral Pattonit: "Hea plaan, mis viiakse jõuliselt kohe ellu, on parem kui ideaalne tegutsemiskava järgmisel nädalal."
Majandus, majandus, majandus.
Kuues punkt: majandus, majandus, majandus. Me kõik teame, et pahempoolsed üritavad juhtida majandust abstraktsete ideede kaudu. See on paremate poliitiliste jõudude jaoks lõks. Ärge mitte kunagi sinna langege. Kui me tulime võimule, siis me otsustasime, et me järgime ainult majanduspoliitikaid, millest on kasu suuremale osale valijatest. Siin Ungaris on meil moto: "Isegi inimestel, kes meie poolt ei hääletanud, peab minema majanduslikult paremini." Sellise suhtumisega oleme me progressiusklikega täpselt vastupidisel positsioonil: isegi inimestel, kes nende poolt hääletasid, läheb kehvemini. Lõpuks on inimestel vaja tööd, mitte majandusteooriaid. Inimesed tahavad elus edasi jõuda, inimesed tahavad, et nende lastel oleks parem elu kui neil endil. Kui parempoolne valitsus seda pakkuda ei suuda, siis on see määratud läbi kukkuma.
Ärge laske ennast tõugata äärmustesse.
Meie seitsmendaks punktiks on: ärge laske ennast tõugata äärmustesse. Ma ütlen seda sellepärast, et parempoolsete seas tõstavad aeg-ajalt pead äärmuslikud vandenõuteooriad – nagu pahempoolsete seas tõstavad regulaarselt pead äärmuslikud utoopiad. Kui me vaatame asju põhjalikumalt, siis inimesed ei soovi kumbagi. Kuid, kallid sõbrad, mis on vahet äärmusparempoolsete teaduse- ja LGBTQ liikumiste bioloogia eitamise vahel? Vastus on lihtne, seal pole mitte mingisugust erinevust. Me peame andma kuningale, mis kuulub kuningale; Jumalale, mis Jumalale ja teadusele, mis kuulub teaduse valda. Me võime internetifoorumites saavutada vandenõuteooriaid levitades tohutu populaarsuse – ja tõepoolest, aeg-ajalt on need ka tõesed – kuid tegelikult me võõrandame sedasi suure osa valijaskonnast, laseme ennast tõugata äärealadele ja lõpuks me kaotame.
Lugege iga päev raamatuid.
Kaheksas punkt: lugege iga päev. Raamat päevas hoiab kaotuse ära. Ma tean, et see kõlab kummaliselt. Ma ei ole teadlane, kuid faktid on sellised, et raamatud on parim vahend, kuidas mõista ja vahendada keerulisi asju. Ajal kui maailm muutub üha komplitseeritumaks, tuleb võtta aega sellest arusaamiseks. Näiteks mina võtan iga nädal omale ühe päeva, et ainult lugeda. Lugemine aitab meil mõista, mida meie vastased mõtlevad ja milles on nende mõtlemine vigane. Kui me selliseid asju teame, siis ülejäänud on ainult tehnika küsimus. Me peame tõlkima sellise arusaamise igapäeva tegude ja poliitilise suhtlemise keelde. See on tõsi, et ajuväänajad [spin doctors] on kasulik liik; aga probleemi mõistmine on midagi, mida poliitikakujundajatena peame me ise tegema.
Uskuge.
Üheksas punkt: uskuge. Usupuudus on ohtlik. Kui te ei usu, et kunagi saab olema viimane kohtupäev ja te peate Jumala ees oma tegude kohta aru andma, siis te leiate, et te võite teha kõike, mis pähe tuleb. Selle pärast peame me julgustama lootustandvaid noori poliitikuid, et nad seoksid ennast usuga. Algselt ma ei pidanud seda oluliseks, aga ma õppisin kogemustest, et kui me pühendame aega oma usule, on kergem edu saavutada. Ma olen olnud parlamendi liige kolmkümmend kaks aastat ja ma alustasin oma seitsmeteistkümnendat aastat peaministrina. Ma pööran tähelepanu prohvet Jesaja sõnadele: "Kui te ei usu, siis te ei püsi!" [Js 7:9] Poliitikas, kallid sõbrad, on see seadus.
Leidke sõpru.
Kümnes punkt: leidke sõpru. Meie vastased, progressiusklikud liberaalid ja uusmarksistid, on äärmiselt kokkuhoidvad. Nad toetavad üksteist. Konservatiivid seevastu on valmis üksteisele noa selga lööma pisemagi arusaamatuse pärast. Ja siis imestatakse, kuidas vaenlased on meid nurka surunud. Meil on olemas vajalik intellektuaalne võimekus ja me peame lugu intellektuaalsetest nüanssidest. Kuid kui me soovime poliitikas edu saavutada, siis me ei tohi vaadata asjadele, milles me oleme eriarvamusel, vaid meil tuleb otsida ühiseid huvisid. Ma toon näite. Vatikan on üks meie kõige olulisemaid Euroopa liitlaseid. See on meie liitlane kuna see on kristlike väärtuste valvur, toetab perekondi ja koos me tunnistame, et isa on mees ja ema on naine. Me seisame koos Ukraina rahu ja põgenike eest. Kuid mis puutub ebaseaduslikku sisserändesse, lähevad meie arusaamad lahku. Ei pea otsima teemasid, mille üle võib lõputult tuliselt vaielda, vaid tuleb otsida koostöölahendusi. Uskuge mind, kui me sedasi ei tee, siis meie vastased teevad meile kiiresti ükshaaval lõpu peale.
Rajage kogukondi.
Üheteistkmnes punkt: rajage kogukondi. Mu sõbrad, aastate jooksul olen ma õppinud, et konservatiivid ei saavuta edu kui neil ei õnnestu luua edukaid kogukondi. Kui konservatiivseid kogukondi on vähe ja mida rohkem inimesed ennast üksikuna tunnevad, seda enam hääletatakse progressiusklike liberaalide poolt. Samas mida rohkem on konservatiivide kogukondi, seda rohkem nende poolt hääletatakse. See kõik ongi nii lihtne. Ma ei pea seda teile selgitama: Ameerika Ühendriikides on maailma parimad ja tegusamad klubid, ühingud ja kogukonnad. Me peame saama aru sellest, et poliitiline üksus peab selliseid kogukondi hõlmama.
Kutsuge ellu institutsioone.
Viimaks kaheteistkümnes punkt: kutsuge ellu institutsioone. Eduka poliitika jaoks on vaja institutsioone ja instituute. Kas need on mõttekojad, hariduskeskused, töötoad, välissuhete instituudid, noorteorganisatsioonid, või midagi muud sarnast, neil peab olema poliitiline pool. Ärgem unustagem, kui poliitikud tulevad ja lähevad, siis institutsioonid jäävad kestma inimpõlvi. Need on institutsioonid, mis suudavad poliitikat intellektuaalselt uuendada. Meile on kogu aeg vaja uusi ideid, uusi mõtteid ja uusi inimesi. Kui need saavad otsa, siis saab otsa ka meie laskemoon ja meie vastased ei näita meid hävitades üles mitte mingisugust halastust.
Tõlkis Karol Kallas