Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus investeerib õhust süsihappegaasi imevate masinate tehnoloogia arendusse 3,5 miljardit dollarit. Investeeringu tegemise taga on lootus, et nii saab vähendada kliimamuutuste tekitatud kahju.
USA Energeetikaministeerium teatas 19. mail, et annab ettevõtetele, mis üritavad luua õhustiku otsese mõjutamise (direct air capture) ja teisi süsihappegaasi, mis atmosfääri paiskudes põhjustab väidetavalt globaalset kliimasoojenemist, eemaldamise tehnoloogiaid, vahendab ABC News.
Kliimateadlased arvavad, et inimesed on juba lubanud liiga suurel hulgal süsihappegaasil atmosfääri heituda ja jubedat üleilmset temperatuuri tõusu pole enam võimalik ära hoida. Kliimateadlaste sõnul tuleb lisaks heitmete piiramisele hakata süsihappegaasi ka õhust ära imema.
Energeetikaministri Jennifer Granholmi sõnul "nägime me eelmisel kuul ajaloo kõige suurema koguse CO2 heitmete paiskumist atmosfääri, mis rõhutab fakti, et meie püüdlused piirata kliimamuutuseid on asjatud kui me kohe midagi kasvuhoonegaaside heitumisega midagi ette ei võta, sest need ohustavad just praegu nii rahvatervist kui keskkonda".
Kaks ettevõtet, kes saavad osa energeetikaministeeriumi CO2 imemise rahast, on Carbon Engineering ja Climeworks, mis ehitavad õhustiku otsese mõjutamise tehaseid, kus tohutute propelleritega imetakse õhust süsihappegaasi ja ladustatakse seda maa-alustesse hoidlatesse. Samuti saab kogutud süsihappegaasist lubaduste kohaselt teha sünteetilist kütust, karastusjooke ja betooni. Paraku need rajatised, mis on tänaseks valmis ehitatud, suudavad atmosfäärist välja imeda ainult imepisikese koguse CO2te ja on teadlaste sõnul kliimale olematu mõjuga.
Tehnoloogia arendajad loodavad, et kõnealune 3,5 miljardi dollari suurune investeering puhub elu sisse uuele tööstusharule.
Harvardi Ülikooli keskkonnateaduse professori ja Carbon Engineeringu asutaja David Keithi sõnul "kui soovitakse vähendada pikaajalisi kliimariske, tuleb hakata CO2 õhust välja võtma". Keith on ka rajatise väljamõtleja, mis imeb õhust süsihappegaasi ja muudab selle sünteetiliseks kütuseks.
Carbon Engineeringul on koos partneritega kavas saadava raha eest arendada Permi basseinis välja tehas, mis püüab aastas õhust kinni miljon tonni CO2te.
Energeetikaministeeriumi süsihappegaasi imemise raha jagamise juures pööratakse samuti tähelepanu, et investeeringud aitaksid kaasa kliimaõiglusele.
Süsihappegaasi imemise tehaseid hakkavad elektriga varustama nende ümber rajatavad päikese- ja tuulepargid.
Süsihappegaasi imemise tehnoloogia kui selline on suuresti alles paberil ja 3,5 miljardi dollari kulutamise eesmärgiks on eelkõige välja selgitada, kas sellise asja peale tasub üldse mõelda.
Üks puu tarbib aastas keskmiselt 25 kilogrammi (vahemikus 10–40kg) CO2te, ehk miljoni tonni süsihappegaasi maandamiseks läheb vaja 40 000 puud. Kui arvestada, et üks laialehelise puu istik maksab jämedalt kümme dollarit, siis teoreetiliselt saab 3,5 miljardi dollari eest puid istutades aastas mingi aja pärast õhust kätte 8,75 miljardit tonni süsihappegaasi. Erinevalt CO2te imevatest hiidventilaatoritest on puud miljardite aastate jooksul ennast tõestanud tehnoloogia ja ei vaja "töötamiseks" elektrit.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul paiskus 2021. aastal maailmas õhku 36,3 miljardit tonni süsihappegaasi.
Maailma Majandusfoorumi poolt on Suure Lähtestamise raames võetud plaani, et aastaks 2030 istutatakse maailmas kuidagi ja kuhugi juurde triljon puud. Amazoni vihmametsas on hinnanguliselt 390 miljardit üksikut puud, ehk WEF tahab vähem kui kümne aastaga juurde istutada kolm Amasoonia suurust vihma- ja muidu metsa.
NASA andmetel on maailm viimase 20 aasta jooksul muutunud 5 protsenti rohelisemaks, mis on võrreldav Amasoonia vihmametsade pindalaga.
Toimetas Karol Kallas