KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kliimalapsed ja harvester
Las kliimalapsed vaatavad, missugune nägi mets välja enne harvesteri ja missugune on see laastatud-rüüstatud maastik pärast harvesteri.
Las kliimalapsed vaatavad, missugune nägi mets välja enne harvesteri ja missugune on see laastatud-rüüstatud maastik pärast harvesteri.
Parasjagu riigikogu menetluses olev meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kujutab endast järjekordset katset tõmmata koomale sõna- ja ajakirjandusvabadust ideoloogilise järelvalve kehtestamise kaudu.
Endine justiitsminister ja Eesti Kongressi liige Kaido Kama rääkis saates "Plekktrumm", et ta pole enam kindel, kas ta sellist Eestit tahtis, mida me tänapäeval enda ümber näeme, kuna Eesti riik on oma kodanikele pikka aega, sihikindlalt, teadlikult ja avalikult valetanud.
Endise poliitiku Kaido Kama sõnul ei ole Eesti majanduse aluseks IT-valdkond, vaid harvester ja ekskavaator ehk taastuvate ja taastumatute ressursside halastamatu ekspluateerimine.
Laias laastus on eestlased minemas sama teed, mida on läinud rootslased ja soomlased – algul häbenetakse, siis lahjendatakse rahvuslust ja lõpuks loobutakse sellest.
"Duck Dynasty" täht ja väeliste väljaütlemiste poolest tuntud Phil Robertson (71) tuleb lagedale uue telesarjaga "In the Woods with Phil" ning lubab hoiduda poliitilisest korrektsusest.
Eesti metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist osa tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks, ent senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab ja tselluloosi juurdekasv suureneb, kirjutab bioloog Tõnu Ploompuu ajalehes Raplamaa Sõnumid.
Euroopa Liit hoiatas Poolat õiguslike meetmetega selle eest, et valitsus võimaldab raiet maailmapärandina UNESCO kaitse all olevas Białowieża põlismetsas Valgevenega piirnevatel aladel.
On kuri kahtlus, et kuivõrd RMK-l hakkab mets otsa saama ning raiemahu vähendamise asemel minnakse järjest nooremate metsade kallale, siis ilmselt saab kasvama ka raiesurve veel vanu metsasid hõlmavatele kaitsealadele, kirjutab Kaido Kama ajalehes Postimees.
Kirjanik ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Valdur Mikita kirjutab Postimehes, et viimastel aastatel on eesti ühiskonnas midagi olulist tõsiselt katki läinud ning seal, kus peaks võrsuma riigi ja rahva dialoog, lömitab lihtlabane propaganda, mis pole sugugi vähem eemaletõukav kui vene või ameerika propaganda.