Endine justiitsminister ja Eesti Kongressi liige Kaido Kama rääkis saates "Plekktrumm", et ta pole enam kindel, kas ta sellist Eestit tahtis, mida me tänapäeval enda ümber näeme, kuna Eesti riik on oma kodanikele pikka aega, sihikindlalt, teadlikult ja avalikult valetanud.
"Kui […] tänapäeval ma pean iseendalt küsima selle küsimuse, et kas me sellist Eestit tahtsime, siis ma ei vasta jaatavalt enam väga veendunult," ütles Kama ja selgitas, et üks suuremaid põhjusi seisneb selles, kuidas riik käitub looduskeskkonnaga.
"Seal on ka muid põhjusi. Minu jaoks ei ole see see riik, mida ma olen tahtnud, see, kes järjekindlalt hävitab, lõpetab, likvideerib eestikeelset kõrgharidust. Seda nimekirja võiks jätkata."
Kama sõnul tehakse Eesti looduskeskkonda väga oluliselt ja põhjalikult muutvaid tegusid, alates metsaraiest kuni suure raudtee, tselluloosi ja silmapiiril terendava fosforiidini, ning samal ajal sõidetakse avalikust arvamusest üle tuimemalt kui kunagi varem.
Mina seda ei tea, miks meile niimoodi järjepanu edasi valetatakse, aga ma olen mõelnud ka seda, et tunnistada seda, et on aastakümneid valetatud, on ka äärmiselt raske.
"Kui ma siin [Eesti] Päevalehe ühte oma artiklit kirjutasin, siis ma tsiteerisin tervet rida Eesti väljapaistvaid mõtlejaid, kes on ütlesid just möödunud, 2017. aasta jooksul kõik väga sarnaseid mõtteid välja. Seal Hasso Krull räägib, et ta on Eestis sisepagulane, seal Valdur Mikita räägib enesekolonisatsioonist jne. Et mis on nüüd siis juhtunud, ma ei ole sellises kontsentratsioonis nii tarkade inimeste sellist pettumust niimoodi varem lugenud," mõtiskles ta.
Aastaid metsamehe ametit pidanud Kama tõi metsaraiega seonduvalt konkreetsetele faktidele toetudes välja, et Eesti riik on oma kodanikele avalikult valetanud ja seda pikka aega, sihikindlalt ja teadlikult. Ta selgitas, et säästvaks majandamiseks oleks metsade raiemahte vaja langetada mitte protsentides, vaid kordades ning et praeguses tempos jätkates ootab Eesti metsasid täielik häving.
"Kui me siin alles hiljaaegu murdsime mõõku ja piike selle üle, kas lasta kuusikute raievanus 60 aasta peale või mitte, siis 55 aasta pärast meil ei ole ka enam 60-aastaseid kuusikuid," selgitas Kama ja lisas, et tegelikult on see pilt veelgi hullem. "Hullem on ta selle võrra, et viimase paari aasta jooksul on raiemahud veelgi kasvanud ja selle kogu metsamaa pindala hulgas on hulka selliseid soometsi, kuhu mitte kunagi lõikama ei minda, nii et tegelikult jõuab see aeg kätte palju varem kui 55 aastat," lisas ta.
"Mina seda ei tea, miks meile niimoodi järjepanu edasi valetatakse, aga ma olen mõelnud ka seda, et tunnistada seda, et on aastakümneid valetatud, on ka äärmiselt raske. Samal ajal metsad saavad otsa nii või teisiti," tõdes Kama, kelle sõnul oleks praegu riigimehelik käitumine see, kui tunnistataks avalikult, et me oleme eksinud või et meid on eksitatud, ja viiakse Eestis raiemahud oluliselt alla.