Taani hakkab lammutama sisserändajate getosid, mille asukad asustatakse taanlaste sekka ümber. Lammutamise eesmärgiks on kuritegelikele ja muust ühiskonnast irdunud paralleelühiskondadele lõpu tegemine, vahendab ZeroHedge.
Taani otsustas sisserändajate getode ja nende asukate hajutamise kasuks 2020. aastal. Piirkondades, mis sihikule võetakse, elavad suuremas osas mujalt, kui lääneilmast pärit inimesed, kellest omakorda suur hulk on tõenäoliselt töötud ja kalduvad kuritegevusele.
Taani ametkondade sõnul peavad lõhkumisele minevad elurajoonid vastama järgmistele tingimustele: neis peab elama üle 1000 inimese, kellest üle viiekümne protsendi ei ole lääneriikide päritolu ja kes vastavad vähemalt kahele kriteeriumile neljast: suur tööpuudus ja ei soovi õppida, on kriminaalkorras narkootikumide või relvade eest süüdi mõistetud, on madalapalgalised ning kelle haridus on kas algkooli tasemel või sellest vähem.
Getode lammutamist nimetatakse Taanis "suureks sotsiaalelamute eksperimendiks". Lubatud on sunniviisilised inimeste ümberasustamised. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada paremad võimalused sisserändajate lõimumiseks ja teha mitte-lõimumine inimestele keerulisemaks.
Näiteks Århusi Gellerupparkeni elurajoonis kavatsetakse lammutada rohkem kui tuhat elumaja ja üle viie tuhande inimese on sealt juba ümber paigutatud.
Edaspidi kavatsetakse Taanis järgida reeglit, et üheski elupiirkonnas ei tohi elada rohkem kui 30 protsenti inimesi, kes ei ole pärit lääneriikidest.
ÜRO on Taani uuemat lõimumispoliitikat nimetanud "rahvuslikuks diskrimineerimiseks". Taani soovib ÜROst hoolimata jõuda kümne aastaga olukorrani, kus üheski elupiirkonnas ei elaks vähem kui 70 protsenti Lääne taustaga inimesi.
Poliitika on juba vilja kandnud. Kui 2018. aastal oli Taanis 22 sisserändajate getot, siis 2021. aastaks oli neid järele jäänud 15.
Taanlased on samuti sisserändajate kasud ja kahjud kokku arvutanud. Kui mujalt kui lääneriikidest pärit sisserändajatele makstud toetustest nende makstud maksud maha arvata, siis Taani riigi kulu aastas pea viis miljardit eurot.
2019. aastal valmis Kopenhaageni Ülikooli teadlaste poolt uuring, milles leiti, et mitmekesisus ei ole tugevus. Leiti, et sisseränne ja kasvav "mitmekesisus" mõjub sotsiaalsele üksmeelele hävitavalt.
Uuringus vaadeldi 87 eelnevat sisserände teemalist teadustööd ja autorid nentisid, et "kõigis uuringutes tuvastati märkimisväärne statistiliselt negatiivne seos rahvusliku mitmekesisuse ja sotsiaalse usalduse vahel."
Teisiti sõnastatuna kõlab viidatud teadusuuringu tulemus: mida rohkem on kogukonnas sisserändajaid, seda vähem inimesed üksteist usaldavad.
Toimetas Karol Kallas