Taani valitsus kavatseb sunnikorras tavaliste taanlaste sekka ümber asustada monokultuursetesse getodesse elama kogunenud sisserändajad ja näiteks siduda sisserändajate laste Taani lasteaias käimise sotsiaaltoetustega.
Väljastpoolt paistab Kopenhaageni Mjølnerparkeni 1980ndatel ehitatud elurajoon nagu iga teine Taani sama tüüpi elupiirkond. Kuid Mjølnerparken on üks getodest, mis seisab "riigi selle sajandi kõige suurema sotsiaalse eksperimendi" keskmes, vahendab The Guardian.
Viidatud piirkond, koos 28 samasuguse sisserändajaterohke elurajooniga üle riigi, on Taani valitsuse poolt klassifitseeritud "getoks" ja võimud tahavad neist kümne aasta jooksul lahti saada.
Taani on pidanud getode nimekirja alates 2010. aastast. Elurajoon kukub geto nimekirja, kui see vastab neljale tingimusele: keskmisest kõrgem töötuse ja kuritegevuse määr, elanike keskmisest madalam haridustase ja rohkem kui pooled elanikest on kas esimese või teise põlvkonna sisserändajad.
Valitsuse hinnangul on sellised piirkonnad lootusetud linnakeskkonna pommiaugud ja 2018. aastal töötati välja kava, millega nähakse ette elanike massiline ümberasustamine ja kas hoonete lammutamine või ümberehitamine. Esimese hooga kavatsetakse ümber asustada 11 000 sotsiaalkorterites elavat getoelanikku.
Lisaks getode laialiajamise plaanidele on asutud getoelanike elu ebamugavaks tegema ka muul viisil. Esimese sammuna kehtestas valitsus nõndanimetatud "Getoseadused", millega määrati getoelanikele kuritegude eest raskemad karistused ja rakendatakse kollektiivset karistamist: kui mõni pereliige paneb toime kuriteo, tähendab see, et pere tõstetakse nende senisest kodust välja.
Teiste seadustega tahetakse sisserändajaid sundida integreeruma Taani ühiskonda. Kui pered ei taha kaotada oma sotsiaaltoetusi, peavad nende eelkooliealised lapsed nädalas vähemalt 25 tundi veetma riigi lasteaedades, kus ei ole võõramaist päritolu lapsi üle 30% ja õppima taani keelt.
Getoseaduste kõige karmim osa rakendus aga käesoleva aasta 1. jaanuaril, mille kohaselt peavad elamupiirkonnad vähendama munitsipaaleluasemete hulka alla 40 protsendi. Viidatud eesmärgini peab jõudma 2030. aastaks. Senised munitsipaalelamud kas lammutatakse või ehitatakse ümber era- või ühisomandis olevateks kortermajadeks. Neis hoonetes ei tohi edaspidi olla sotsiaalkortereid.
Getopiirkondade elanikele antakse uus elupaik, kuid nad ei saa ise valida, kus see asub, millised on tingimused ja kui palju see maksab. Need kes ümberasumisest keelduvad, tõstetakse lihtsalt senisest elamisest välja. Elanike ümberasustamise ja nende seniste elamute renoveerimisprojektide eest tasutakse fondist, mille raha tuleb (endiste) getoelanike maksetest.
Taani valitsuse getode laiali ajamise kava on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja eelmisel aastal arvas ÜRO Inimõiguste kõrge komissar, et selline plaan "on väga murettekitav ja soodustab sisseründajate päritolu inimeste rassilist diskrimineerimist, mis getostab neid veelgi enam. Sunniviisilised assimiliseerimise meetmed viskavad hagu rassiliste eelarvamuste, ksenofoobia ja sallimatuse lõkkesse."
Taani valitsus on viimastel aastatel pööranud otsustavalt paremale, sealhulgas isegi sotsiaaldemokraadid, ja koos islamiseerumise vastu võitlemisega on hulgas omavalitsustes tehtud sealihast kooli- ning muude avalike asutuste sööklate menüü kohustuslik osa.
Taani valitsuse sõnul toob getode laiali ajamine kaasa nende elanike vabastamise suluseisus eneseisolatsioonist ja paralleelühiskondadest.
"Eesmärgiks on anda igale Taanis elavale lapsele samad võimalused sõltumata nende naabruskonnast või vanemate päritolust," selgitab Taani transpordi- ja elamuministeerium getodest lahti saamise kava. "See tähendab, et lapsed peavad puutuma kokku ühiskonnas kehtivate kultuurinormidega ja nad ei tohi kasvada üles suletud kogukondades."
Toimetas Karol Kallas