Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern nimetas ÜROs 23. septembril kõnet pidades sõnavabadust "sõjapidamise relvaks" ja kutsus üles selle levikut tuumarelvade kombel piirama.
Arderni sõnul oli Uus-Meremaa üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajaid ja see usub, et sõda on võimalik ära hoida suurema jagatud vastutuse kaudu. Ta osutas, et Uus-Meremaa regioonis on tuumarelvi katsetatud, mis on jätnud piirkonna elanike maadele ja vetele sügava haava ja ainukene viis, kuidas tagada, et need enam kohutavat humanitaarset kahju ei tekitaks, on nende täielik keelamine.
Ardern jätkas:
Kuid me seisame ka selle eest, et midagi võetakse ette samuti uute relvadega. Sõja nägu on muutunud ja koos sellega relvad. Muutunud on tööriistad, millega esitatakse väljakutse teiste riikide iseseisvusele; need on varjatud ja keerulised.
Traditsiooniline sõjapidamine, luuramine ja tuumarelvadega ähvardamine on asendunud küberrünnakute, jõulise väärteabe ja tervete kogu- ning ühiskondade manipuleerimisega.
Meie riigijuhtidena ei ole hakanud võimust võtnud uusi relvi käsitlema vanadega samal moel ja see on arusaadav. Kuul võtab elu, pomm hävitab terve küla ja poodiumilt kuulutatud vale seda ei tee. Aga mis saab siis, kui seda valet korratakse ja korratakse ning seda mitmetel platvormidel? Kui need valed kutsuvad üles relvi haarama ja teiste inimeste turvalisust ähvardama või jätma tähelepanuta toimepandud julmused? Elik, mis saab siis kui inimesed muutuvad nende [julmuste] kaasosaliseks?
Tegemist ei ole enam hüpoteetilise probleemiga. Sõjapidamise relvad on muutunud ja need nõuavad meilt samal tasemel tegutsemist ning toimekust kui vana aja relvade puhul. Me saame aru, millist ohtu vanad relvad kujutavad, me tulime kogukondadena kokku ja selle ohu vähendamiseks me lõime rahvusvahelised reeglid, normid ning ootused. Meie jaoks ei olnud see meie isikuvabaduste vähendamine, vaid nende kaitsmine. Samad reeglid peavad kehtima uute ["relvade"] väljakutsete kohta.
Peaminister jätkas, et vaba, avatud ja turvaline internet on küll oluline, kuid näiteks vägivaldset ekstremismi ja terroristlikku sisu ei tohi ilmavõrgus levitada. Sõnavabaduse piiramise vajanduse näiteks tõi ta 2019. aasta 19. märtsil toimunud Christchurchi terrorirünnaku, mida kanti internetis üle.
Toona polnud sellise asja takistamine võimalik, kuid tänaseks on tehnoloogia märkimisväärselt arenenud.
Arderni sõnul alustati septembri viimasel nädalal valitsuste, ettevõtete ja vabaühenduste koostöös uuringutega, mille ülesandeks on välja selgitada, kuidas automatiseeritud protsessid kujundavad inimeste ilmavõrgu kogemusi.
Ta esitas oma sõnavabaduse piiramise seisukohtade kaitseks mõned retoorilised küsimused:
Kuidas te saate edukalt sõja lõpetada, kui inimesi pannakse uskuma, et sõja põhjused pole mitte ainult seaduslikud, vaid ka üllad? Kuidas te saate tegeleda kliimamuutustega, kui inimesed ei usu, et need on olemas? Kuidas te tagate, et austatakse teiste inimeste inimõiguseid, kui need on vihkava ja ohtliku retoorika ning ideoloogia sihtmärgiks?
Uus-Meremaa riigijuht esitas oma kõne lõpuosas lootusrikka seisukoha: "Iga relva vastu, millega me silmitsi seisame, on selle võitmiseks olemas tööriist. Iga maailma kaosesse paiskamise püüdluse vastu on olemas kollektiivne veendumus, mis toob korra tagasi. Meil on olemas vahendid, nende kasutamiseks peab olema ainult kollektiivne tahe."
Jacinda Ardern on koos Kanada peaministri Justin Trudeauga maailma progressistliku üldsuse "kullakesed", kellega viimasel ajal ehk suudab rahvusvahelisel areenil võistelda ainult Eesti "suure laua" taha toonud, "võrdne võrdsete seas" "sõjaprintsess" ja "elektrimolekulide" teadlane Kaja Kallas. Arderniga ühendab Kallast lisaks asjaolu, et mõlemad on endi kinnitusel väga empaatilised.
Toimetas Karol Kallas