Varro Vooglaid selgitab, et tema otsus aktsepteerida ettepanek kandideerida riigikokku tõukus ennekõike tunnetatud kohustusest mitte jääda Eesti jaoks kriitilisel ajal pelgalt kõrvaltvaatajaks ja arvustajaks, vaid võtta jõude ühendades ja otsustajateringi kuuludes rohkem vastutust.
Annan teada, et olles põhjalikult järele mõelnud, võtsin vastu Martin Helme kutse kandideerida EKRE nimekirjas riigikokku.
Soovin nii kandideerides kui valituks osutudes lähtuda oma südametunnistusest ja jääda parteiliselt sõltumatuks. Samas tahan eesseisvatel valimistel maksimaalselt kaasa aidata EKRE edule ja ka laiemalt konservatiivsele pöördele Eesti poliitikas.
Muu hulgas tahan anda oma panuse selleks, et poliitilise kultuuri tase Eestis tõuseks, et senisest rohkemad inimesed hakkaks poliitikas nägema ühise hüve teenimise kunsti ja et senisest laiem ring inimesi näeks poliitikas reaalselt teostatavat väärikat kutsumust. Visiooni poliitikast, millest tahan oma võimete piires juhinduda, kirjeldasin eelmisel nädalal peetud ettekandes, kus kirjutasin:
"Poliitiku ülesanne ei ole esindada mingi grupi huve, vaid seista selle eest, mis on objektiivselt õige ja hea ehk hüveline, luues eeldusi kõigi inimeste õnnelikuks eluks riigis kui poliitilises kogukonnas. Poliitikuks olemine ei ole seega lihtsalt üks töö paljudest. See on ühiskonna teenimine läbi vabaduse ja õigluse ideaale austava moraalselt õige korra kehtestamise ühiseks hüveks ja ühiseks hüvanguks.
Poliitika algab moraalsest nägemusest selle kohta, mida tähendab inimeseks olemine ning inimlik elu ehk vooruslik elu sellega kaasnevas vabaduses ja väärikuses. Niisugusena peab tõelisel poliitikal olema moraalne sisu, vundament ja siht. Seega algab poliitiku kutsumuse täitmine selge arusaamise kujundamisest selle kohta, mis on tõeliselt õige ja hea ehk hüveline, jätkudes siiras teenimise vaimus pühendumisega pürgimuses ühise hüve poole."
SAPTK tegevuses olulise ja eesmärkidelt kõige lähedasema liitlasena on EKRE ainuke erakond Eestis, mille nimekirjas pean võimalikuks parlamenti kandideerida ja teha seeläbi kõik endast sõltuv, et meie kodumaa saaks taas riigiks, kus austatakse põhiseadust, kus avalikku võimu teostatakse moraalsetele aluspõhimõtetele tuginedes ning kus iseseisvuse, vabaduse ja õigluse ideaale võetakse tõsiselt.
EKRE on pikemat aega ainuke erakond Eestis, mis seisab ideoloogilisest survest hoolimata kindlameelselt ühiskonna alusväärtuste kaitsel, austab reaalselt põhiseaduse aluseks olevaid iseseisvuse, õigusriikluse, demokraatia ja rahvusriikluse põhimõtteid, tunnustab perekonna institutsiooni ühiskonna alusena ega ole nõus minema kaasa eufemistlikult rohepöördeks nimetatud uuskommunistliku rahva vaesustamise programmiga. Kõik see on ka mulle oluline.
Peaasjalikult on minu otsuse taustaks tunnetatud kohustus mitte jääda Eesti jaoks kriitilisel ajal pelgalt kõrvaltvaatajaks ja arvustajaks, vaid võtta otsustajateringi kuuludes rohkem vastutust. Ühtlasi tean, et seda sammu ootavad ja toetavad paljud mulle olulised Eesti pärast südant valutavad inimesed, teiste hulgas SAPTK toetajad. Selleks, et hoida meie kodumaad ka järgmistele põlvkondadele, tuleb kriitilisel ajal ühendada kõik jõuvarud.
Kuigi olen õppinud ja õpetanud õigusteadust ning süvenenud SAPTK tööd vedades paljude ühiskonnas kujunenud probleemide ja vastuolude põhjustesse, oleksin ideaalis soovinud parlamenti kandideerimiseks pikemalt valmistuda. Aga nähes, millises tempos liiguvad Eestis ja maailmas asjad väga ohtlikus suunas, tunnen et selleks ei pruugi enam olla aega. Iga viivitus võib põhjustada meie rahvale liiga suuri kannatusi – kuni selleni välja, et valede otsuste tagajärjel võib meie maale, rahvale ja riigile saada osaks häving.
Kahtlemata andis kandideerimise otsusele tugeva tõuke möödunud aastal koroonadiktatuuri käigus kogetu, mil tundsin, et senises positsioonis jäid käed vaba ja õiglase ühiskonnakorralduse kaitsmisel lühikeseks. Reaalne kogemus, et avalikku võimu teostades on valitsus ja sellele alluv riigiaparaat valmis sadade tuhandete inimeste põhiseaduslikest õigustest ja inimväärikusest tuimalt üle sõitma, oli mulle valjuks häirekellaks.
Kokkuvõtlikult öeldes tahan kandidaadi ja võimaliku saadikuna jõudumööda jätkata sama missiooni, mida olen kümme aastat täitnud SAPTK juhatajana, ent kasutades selleks positsiooni, mis võimaldab olla poliitilistele otsustele lähemal ja sedasi senisest rohkem ära teha.
Loomulikult jään SAPTK-ga seotuks ka juhul, kui osutun riigikokku valituks, sest SAPTK-l on minu identiteedis väga oluline koht. SAPTK-st ei saa kindlasti osa EKRE-st. Minu kohustus on tagada selle tegevuse jätkumine iseseisva kodanikuühendusena, mis on avatud koostööle erinevate organisatsioonidega.
Vastavalt mulle tehtud ettepanekule kandideerin Tallinnas, Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas.