Sundvaktsineerimise kriminaliseerimiseks tuleb parlamendi menetlusse anda vastavasisuline karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, kirjutab Varro Vooglaid, esitades ühtlasi esialgse ettepaneku seadusemuudatuse sõnastamiseks.
Nüüd, kui kõik erakonnad on oma programmid avalikuks teinud, on külm tõsiasi see, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on ainuke partei, mis lubab oma valimisplatvormis seista vaktsineerimisvabaduse põhimõtte eest ning astuda vastu nii otsesele kui ka kaudsele sundvaktsineerimisele.
EKRE programmis seisab: "Austame vaktsineerimisevabaduse põhimõtet ning välistame ühemõtteliselt vaktsiinipasside süsteemi kehtestamise. Keelame otsese ja kaudse sundvaktsineerimise. Taastame kõik õigused neile, kes vallandati töökohalt vaktsiinisunni tõttu ning kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid maksma õiglast kahjutasu."
Omalt poolt kinnitan, et valituks osutudes tegutsen kooskõlas selle programmilise lubadusega ja koostöös teiste EKRE fraktsiooni liikmetega ühena esimestest asjadest selle nimel, et anda parlamendi menetlusse eelnõu sundvaktsineerimise kriminaliseerimiseks. Kindlasti seisan selle eest, et EKRE valitsusse pääsemise korral jõuaks vastav punkt ka koalitsioonileppesse.
Niisugune seadusemuudatus on vajalik, et tagada põhiseaduse paragrahvis 18 sätestatud õigust kehalisele puutumatusele ning keeldu inimesi julmalt või väärikust alandavalt kohelda. Vaktsiinisund on ka praegu kehtiva õiguse kohaselt lubamatu, aga vastavat keeldu tuleb täpsustada ning selle tagamiseks tuleb ette näha ka reaalsed karistused.
Täpsemalt tuleks viia karistusseadustikku sisse täiendav kuriteokoosseis, millega nähtaks ette karistus inimestele nende tahte vastaselt ravimite manustamise ning tahtevastaselt ravimite manustamisele sundimise või survestamise eest.
Selguse huvides olgu mainitud, et terminit "ravim" on allpool kasutatud ravimiseadusega määratletud tähenduses, mis hõlmab ka vaktsiine ja vaktsiinideks nimetatud aineid. Nimelt on ravim ravimiseaduse parargahvi 1 lõige 2 kohaselt "aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud inimese haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks või elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu."
Ettepanek seaduse muutmiseks
Kuidas eelnõuga väljapakutud seadusemuudatus konkreetselt sõnastada, seda peab veel täpsemalt läbi mõtlema ja arutama. Aga et mõtted liikuma saada, pakun esialgse sõnastuse kohe välja, tehes ettepaneku lisada karistusseadustikku täiendav paragrahv numbriga 1382, mis näeks välja nii:
§ 1382. Tahtevastane ravimite manustamine ning sellele sundimine ja survestamine
(1) Ilma inimeste informeeritud nõusolekuta neile ravimite manustamise eest, samuti vägivalla või muude sanktsioonide, seal hulgas töökoha kaotusega ähvardades inimeste tahtevastaselt ravimite manustamisele või manustada laskmisele sundimise või survestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;
2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
3) see on toime pandud abitus seisundis isiku suhtes;
4) see on toime pandud piinaval või julmal viisil;
5) see on toime pandud seonduvalt ravimitega, mille ohutusuuringud ei ole lõpetatud;
6) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;
7) sellega on põhjustatud oht elule;
8) see on toime pandud grupi poolt;
9) see on toime pandud ametiseisundit kasutades;
10) sellega on põhjustatud raske tagajärg, –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta tahtevastaseks ravimite manustamist kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poolt hädavajaliku ja ajakriitilise meditsiiniabi osutamiseks olukorras, kus patsient ei ole tervislikust seisundist tulenevalt suuteline oma vabatahtlikku nõusolekut või selle puudumist väljendama.
Alternatiivse lähenemise korral saaks muuta karistusseadustiku paragrahvi 152 lõige 1, mis keelab võrdõiguslikkuse rikkumise, kirjutades sinna muude keelatud diskrimineerimise aluste kõrval sisse ka vaktsineerituse. Sellisel juhul näeks säte välja nii (praegu kehtivasse sõnastusse on lisatud sõna "vaktsineerituse", mis on allpool eristamise huvides kirjutatud suurte tähtedega):
"Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, VAKTSINEERITUSE, varalise või sotsiaalse seisundi alusel – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga."
Nagu karistuse liigist nähtub (rahatrahv või arest, mitte vabadusekaotus või rahaline karistus), on praegusel juhul karistusseadustiku paragrahvis 152 lõige 1 sätestatu näol tegu mitte kuriteo, vaid väärteoga. Vaktsineerimisvabaduse rikkumine peaks aga teo tõsidusest tulenevalt olema määratletud kuriteona.
Seadusemuudatus on vajalik vältimaks õigusrikkumiste kordamist
Ühes või teises vormis kõnealuse sisuga seadusemuudatuse tegemine on igal juhul vajalik, et välistada tulevikus sellised jämedad õigusrikkumised, mis pandi 2022. aastal toime nii kaitseväes, PPA-s, välisluureametis kui ka mitmetes teistes ametkondades ja ettevõtetes, kus sunniti või survestati inimesi töökoha kaotusega ähvardades laskma endale süstida koroonavaktsiinideks nimetatud lõpetamata ohutusuuringutega aineid.
Lisaks eelnevalt kirjeldatud eelnõu esitamisele luban valituks osutumise korral tegutseda ühelt poolt selle nimel, et koroonadiktatuuri ja eriti vaktsiinisunni eest vastutavad isikud võtaksid nende seaduserikkumiste eest mingilgi kujul vastutuse, ning teiselt poolt selle nimel, et inimesed, kes nende õigusrikkumiste tõttu kaotasid oma töökohad, saaksid võimaluse olla teenistusse ennistatud.
Kindlasti peab seisma ka laiemalt selle eest, et tulevikus ei oleks avaliku võimu teostajatel ega kellelgi teisel lubatud suruda inimestele peale selliseid põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, millel puudub teaduslik põhjendatus (nt maskikandmise kohustus).
Selle ebaõigluse mastaap, mis viimastel aastatel koroonadiktatuuri käigus toime pandi, ei luba vastureaktsioonina piirduda kriitiliste märkuste tegemise ja loosungite sõnastamisega. Seepärast on tarvis astuda samme õiguslike garantiide loomiseks, mis välistaks sellise ebaõigluse kordamise.