Eesti Inimõiguste Keskus andis oma kodulehel hinnangu riigikogu valimistel kandideerivate parteide programmidele vastavalt nende arusaamisele "inimõigustest".
"Valimislubaduste analüüs 2023" autorid on Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne ja strateegilise kohtuskäimise valdkonna juht, võrdse kohtlemise ning väljendusvabaduse ekspert Gelly Grossthal. Keskuse eksperdid leiavad, et Keskuse jõustatavate inimõiguste seisukohalt on käesolevate valimiste kõige "sisukamad" programmid parteidel Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Mõlema partei lubaduste teostumise puhul teeks "Eesti inimõiguste arengus olulise arenguhüppe". Mõlemad erakonnad toetavad samasooliste abielu ja soovivad piirata sõnavabadust, kirjutavad ülevaate autorid. Samuti lubatakse mõlema partei programmis kohelda võrdselt naisi ja seksuaalvähemusi.
Pisut tagasihoidlikumalt saavad puudust kannatavate laste ja invaliidide arvel tegutsevate inimõiguslaste käest kiita Reformierakond ning Rohelised. Reformierakond on nende sõnul teinud võrreldes eelmiste riigikogu valimistega "suure sammu edasi" ja see "samm" tähendab muuhulgas "euroopalikku" sõnavabaduse piiramist ja lubadust sekkuda "inimõigustega" teiste riikide siseasjadesse.
Rohelisi kiidetakse, kuna nad soovivad vastu võtta kliimapagulasi ja laidetakse põhjusel, et partei soovib kehtestada valitsusele kohustuslike rahvaalgatuslike referendumite õiguse. Keskuse hinnangul on selline ülemäärane demokraatia "ohukoht".
Keskerakonna ja Parempoolsete valimisprogrammid ei loo keskuse sõnul "Eesti inimõiguste arengus uut kvaliteeti", kuigi Keskerakonna puhul märgitakse positiivse poole pealt ära, et soovitakse "kaasata" muukeelseid inimesi.
Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimisprogrammid mõistetakse hukka ja leitakse, et need paiskavad "inimõiguste arengu Eesti ühiskonnas ajas tagasi".
Isamaa puhul heidetakse ette "abieluvõrdsusele" ja noorte seksuaalharimisele vastu olemist. Lisaks leitakse, et ohtu kujutab eesti keele kasutamise nõue. Samuti ei tohi keskuse arvates võtta ära Eestile vaenulike riikide kodanike valimisõigust kohalike omavalitsuste valimisel.
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale heidetakse ette, et erakond soovib Eesti kaitseks võtta kasutusele odavad ja tõhusad jalaväemiinid. Samuti ei meeldi keskusele soov lõpetada massisisseränne.
Loomuliku perekonna toetamine "soodustab vaenulikku suhtumist geidesse ja lesbidesse". Sündimata laste tapmise riikliku rahastuse lõpetamine "piirab naiste õigust oma keha üle ise otsustada". Sõnavabaduse eest seismine "kahjustab inimeste heaolu ja julgeolekut".
Valitsusele siduvad referendumid mõjuvad vähemustele halvasti, leiab Eesti Inimõiguste Keskus.
Toimetas Karol Kallas