Endisest pangajuhist ettevõtja Indrek Neivelt möönis ETV saates „Esimene stuudio", et rohepööre meenutab kommunistlikku propagandat, mis on küll idee poolest ilus, kuid sisuliselt utoopiline.
„Rohepööre meenutab natuke sellist kommunistlikku propagandat – idee poolest on ilus, ta on utoopiline, sest sellist ressurssi, millega seda ära teha, ei ole. Raha ei ole, inimesi ei ole, mitte midagi. Idee on ilus," nentis Neivelt ja lisas: „Väga palju on seal silmakirjalikkust. Väga palju."
„Ja sellest ei tohi rääkida ka," tõdes Neivelt. „Keegi ei tohi ütelda, et ma ei usu rohepöördesse. Siis sa kohe ei ole parketikõlbulik."
„Räägime, et praegu on rohepööre, ostame uusi ja uusi autosid, samas üteldakse, et uue auto tootmine on kallim kui vanaga sõitmine – mis asi see rohepööre siis ikkagi on?" esitas Neivelt küsimuse. „Majanduses on sama probleem, kas me tahame rohkem kulutada, majandus peab kasvama, aga kuidas see peab kasvama? /…/ Siin on nii palju segast. Mina küll ei ole aru saanud, kuhu me peame siis minema, paremale või vasakule, otse või tagasi."
Neivelt tõdes, et rohepöörde raames eeldatav tarbimise vähendamine jooksutab praeguse majanduskasvul põhineva majandusmudeli kinni.
Saatejuhi Mirko Ojakivi küsimuse peale, et kuidas (rohepööre) enda kasuks pöörata, kuidas eesti rahvas, Eesti riik sellest saaks kasu, kuidas olla võitjate poolel, vastas Neivelt küsimusega: „Aga kes on võitja?" ja jätkas: „See on ideoloogiline probleem. Praegune ideoloogia on kinni jooksnud. Me tahame aina jõukamalt elada, aga see ei ole enam võimalik ühel hetkel. Planeet ei kasva, ressursse ei ole nii palju. Peaksime vaatama, kuidas mõistlikumalt elada, kuidas rõõmsamalt elada. Ei ole vaja kogu aeg ringi tormata. See on hoopis sügavam teema."
Neivelt ei pidanud õigeks, et eelmisel aastal valitsus ettevõtjaid ei toetanud, kuna me oleme ühes süsteemis Euroopaga ja peame vaatama ka seda, mida teised teevad. „Ei ole mõtet arvata, et me oleme kõige targemad. See on üks suur viga, kui me arvame, et me oleme kõige targemad," torkas Neivelt ja osutas, et vajadusel tuleb õppida teistelt riikidelt, kellel on selliste otsuste juures suured ajutrustid taga.
Rääkides riigieelarve puudujäägist mainis Neivelt, et selline puudujääk on üsna lähedal aktsepteeritud Maastrichti kriteeriumile (3%), mistõttu olukord ei ole üldse nii kriitiline, nagu seda tahetakse näidata. „Mina ei saa aru, mida valitsus tahab. Kui nad räägivad, et me teeme rahanduse korda, siis kas rahandus korda tähendab null(eelarve)defitsiiti või kolm protsenti defitsiiti. Mõned räägivad nullist, mõned räägivad kolmest. Ma arvan, et kui täna teha valitsuse või parlamendis küsitlus, mida tähendab nende jaoks korras rahandus, kas null või kolm protsenti (eelarvedefitsiiti), siis seda häältejagunemist oleks huvitav vaadata," lausus Neivelt.
Saatekülaline ütles, et ettevõtjana ootab ta praegu bürokraatia vähendamist ja selles on temaga kõik ettevõtjad ühel meelel. „Kõik kiruvad. See kogu aeg kasvab, seda tuleb juurde ja juurde. Kui me mõtleme, kui palju oli igasugu raporteerimist ja riigi sekkumist kümme aastat tagasi ja kui palju praegu on ning kui me vaatama, mis veel järgmiste aastate perspektiivis tulemas on, ESC ja kõik (muu), siis see ei ole normaalne," on Neivelt kriitiline ja lisas: „See on hullem kui plaanimajandus."
„Kas Te nõustute nendega, kes ütlevad, et meil on valitsejate valitsus või nõustute nendega, kes ütlevad, et praegune valitsus aitab hoida Eesti riiki kindlates kätes?" küsis Ojakivi. „Selles väites (et riiki on kindlates kätes) ma nüüd küll väga kindel ei ole," nentis Neivelt. „Ja valetamise osas, ega nad väga tõtt küll ei räägi, aga see on selline hullumeelne aeg ja mina ütlen, et mulle see küll ei meeldi, kuidas valijatega on ringi käidud./…/ Demokraatia on saanud minu silmis väga kõvasti kannatada."
Toimetas René Allik