Euroopa Parlament kiitis 29. veebruaril 335 poolthäälega heaks üleeuroopalise digitaalse isikusamasuse tuvastamise rahakoti kehtestamise. Digirahakoti lõplikuks kehtima hakkamiseks on vaja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu.
214-leheküljelises dokumendis, mis kannab nime "Euroopa digiidentiteedi raamistik" lubatakse, et uue EL digikukruga saavad kõik Euroopa Liidu (EL) kodanikud ilmavõrgus tasuta tuvastada enda isikusamasuse ilma ettevõtete abita. Ettevõtmine peaks suurendama usaldust, turvalisust ja tagama inimestele omaette olemise (privaatsuse).
EL digikukru kasutamine on väidetavalt vabatahtlik ja inimesi, kes seda kasutada ei soovi, lubatakse mitte taga kiusata.
Inglise keeles on ürituse nimi EU Digital Wallet, ehk EL digitaalne rahakott, mis osutab, et sellel on lisaks tegemist digitaalse euroga.
Digirahakotiga saab anda tasuta elektroonilisi allkirju, mis on sama kaaluga kui füüsilised allkirjad. Lubatud on digirahakottide vaheline läbikäimine, mis peaks tagama sujuva digitaalse andmevahetuse.
Läbipaistvuse huvides on digirahakoti tarkvara avatud lähtekoodiga, mis peaks suurendama läbipaistvust, tehnoloogia arengut ja suurendama turvalisust. Digirahakotiga seotud ettevõtetele kehtestatakse karmid registreerimise ja järelvalve normid, mis peaks tagama vastutuse ja jälgitavuse.
Digitaalse rahakoti sees on nõndanimetatud omaette oleku võimaluse armatuurlaud, mille kaudu kasutajatel on täielik kontroll enda andmete üle ja mille kaudu saab nõuda enda andmete kustutamist.
Hääletusel andis oma poolthääle 335 Euroopa Parlamendi saadikut ja vastu oli 190. 31 saadikut jäi hääletuselt eemale. Digitaalse rahakoti lõplikuks kehtima hakkamiseks peab selle heaks kiitma Euroopa Liidu nõukogu.
EL-i digitaalse rahakoti raportöör, Sotsialistide ja Demokraatide Progressistliku Alliansi parlamendifraktsiooni kuuluv Horvaatia eurosaadik Romana Jerković leiab, et nimetatud seadusandluse eesmärgiks on inimeste võimestamine. "Digiidentiteedist, mis varem oli lihtsalt mugavus, on saanud digiajastu inimeste ühiskondlikus elus osalemise, ühiskondliku võimestamise ja kaasamise edendamise katalüsaator."
Kriitikud osutavad, et tegemist võib olla sammuga Euroopa Liidu "hiinastamise" ehk kommunistliku Hiina Rahvavabariigi lausjälgimisühiskonna poole. Hollandi rahvusvahelise kuulsusega kodanikuajakirjanik Eva Vlaardingerbroek kommenteerib EL digitaalset rahakotti:
"Kuigi nad (EL) lubavad, et see on vabatahtlik – täpselt samamoodi, nagu nad lubasid, et [Covidi aja] digitaalsed vaktsiinipassid on vabatahtlikud – on tegemist süsteemiga, mis on vundamendiks Hiina RV sotsiaalse krediidi laadis digitaalsele lausjälgimisühiskonnale.
Kui see käiku läheb, on EL-i eesmärgiks, et 2030. aastaks kasutab 80 protsenti elanikkonnast digitaalset isikutuvastust kõigis eluvaldkondades. Alates reisimisest, sotsiaalmeediast ja teistesse internetiteenustesse sisenemisel, arstide vastuvõtule registreerimisel, ühistranspordis – inimestel läheb tema digitaalset rahakotti vaja sisuliselt pea kõikjal.
Mis küll selle projektiga võiks valesti minna?"
Konservatiine uudisteportaal Breitbart nimetab projekti uudise pealkirjas otse "suureks lähtestamiseks".
Kui 2023. aasta novembri alguses jõudsid lõpule EL digitaalse rahakoti alusdokumendi tehnilised läbirääkimised, avaldas Euroopa Komisjon heameelt. Komisjoni asepresident Věra Jourová, kes tegeleb muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides sõnavabadust mitte piiravate vihakõne tsensuuriseaduste läbisurumisega, tervitas läbirääkimiste lõppu:
"Mul on hea meel, et need äärmiselt tehnilised läbirääkimised on kandnud vilja ja meie ettepanekust on saanud õigusakt. ELi digiidentiteedikukkur juhatab sisse digikümnendi uue ajastu – see on mugav ja turvaline viis hallata isiklikke digidokumente ja omada iga päev juurdepääsu avalikele ja eraõiguslikele internetipõhistele teenustele. Eurooplased saavad kontrolli oma isikuandmete üle ja neil on lihtne neid andmeid soovi korral telefonirakenduse kaudu jagada."
EL digitaalse rahakoti projekti on arendatud alates 2019. aastast.
Jourova poolt kirjeldatud "uuel ajastul", nagu ka tavalises ilmavõrgus, kehtib reegel, et kõik, mis on digitaalne või "tark" ja on ühendatud internetti, on rünnakute poolt haavatav.
Toimetas Karol Kallas