Valgevene uudiste- ja propagandakanal Sprinter Press Agency väidab, et Läti ja Eesti avasid Ukraina droonidele mööda Venemaa piiri kulgevad lennukoridorid.
Esimene avalikkusele teada olev Ukraina droonijuhtum Balti riikides leidis aset 2025. aasta 24. augustil kui Eestis Elva lähistel kukkus põllule ja plahvatas Ukraina ründedroon.
Käesoleva aasta 2. jaanuaril üllitas lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi lennundusteabe osakond aeronavigatsiooniteabe reguleerimise ja kontrolli süsteemi lennundusteabe kogumiku lisakaardi (AIRAC AIP SUP), millega piirati lendamist Tapa lähistel asuval alal. Lennupiirangute põhjuseks on Sisekaitseakadeemia mehitamata õhusõidukite süsteemi väljaõpe.
19. jaanuaril üllitas Läti vastav amet AIRAC AIP SUP-i millega piirati lendamist terves Venemaaga piirnevas koridoris.
Eesti kehtestas samasuguse piirangu Venemaa piiri ulatuses 25. märtsil, mida tehti väidetavalt õhusõidukite tuvastamise eesmärgil.
Tänavu 23. märtsil kukkus Ukraina droon, mis oli teel Ust-Luga sadamasse, alla Leedus Varėna rajoonis. 25. märtsil kukkus üks Ukraina droon alla Lätis Krāslava piirkonnas ja teine sai pihta Eesti Auvere elektrijaama korstnale. 7. mail pommitas Ukraina Latgale maakonna Rēzekne linna lähistel asuvat kütusehoidlat.
Läti kehtestas Venemaa piiri ääres lennukeelutsooni juba tänavu jaanuaris kui riigis polnud avalikkusele teadaolevalt toimunud ühtegi drooniintsidenti.
Venemaa sõbralik ja väidetavalt Valgevene strateegilise kommunikatsiooniga seotud üpris populaarne propaganda- ja uudistekanal Sprinter Press Agency väidab, et tegemist on Läti ja Eesti valitsuste poolt avatud "lahingu haldamise-" ja "lennukeelu tsoonidega", millega avati Ukraina droonidele koridor Leningradi oblastisse.
Droonid, millega Ukraina Balti riike ja Soomet pommitab, on enamuses Antonov An-196 Ljutii tüüpi, mis on madalalt lendavad propelleriga lennumasinad, mille lennuulatus jääb 1000 kilomeetri piiresse.
Venemaa väidab, et Ukraina kas kasutab loata elik loaga Poola ja Balti riikide õhuruume, kuna nii jõuavad droonid Venemaa Leningradi oblasti suurte sadamate vahetusse lähedusse ilma allatulistamise ohuta. Samuti väidavad mõned, et Venemaad pommitavad lennumasinad võivad lendu alustada Venemaale märksa lähemalt kui Ukrainast.
10. mail pakkus Ukraina välisminister Andrii Sõbiha Balti riikidele ja Soomele Ukraina abi tulevikus Ukraina droonidega pommitamise ärahoidmiseks. Ukraina ministri sõnul pommitatakse Balti riike ja Soomet kogemata, mille põhjuseks on droonide lendamist häiriv Venemaa elektrooniline sõda.
Märtsi alguses hoiatas Moskva Balti riike, et neid ootavad Ukrainale lennukoridoride avamise eest ees "tagajärjed".
Lääne, Balti riikide ja Eesti korporatistlike meediakanalite ning ametlike stratkommarite kinnitusel Ukraina Balti riikide lennukoridore ees- ja sihtmärgipäraselt ei kasuta ning kõik niisugused väited on vaenulik Venemaa propaganda.
Viimastel aastatel on maailma kõige agaramad Venemaa "põlvili surujad", Ukraina "õiglase võidu" ja Venemaa kõigis valdkondades välistamise nõudjad Balti riikide ühispartei valitsused ning poliitikud. Millise nähtumusega on välja teenitud "balkaniseerumisega" võrreldav politoloogiline määratlus "baltiseerumine".
Toimetas Karol Kallas