Eesti valitsus soovib seadustada Venemaa riigi ja eraisikute vara konfiskeerimise, mis antakse üle Ukrainale Venemaa poolse sõjakahjude hüvitamise ettemaksuna.
7. märtsil toimus riigikogu põhiseaduskomisjoni avalik istung, mida juhtis E200 liikmest komisjoni esimees Johannes Terras. EKRE rahvaesindajatest osalesid istungil põhiseaduskomisjoni liige Anti Poolamets ja Jaak Valge asendajana Varro Vooglaid.
Istungi teemaks oli Venemaa varade reparatsioonide ettemaksuna kasutamise eelnõu (332 SE), millega soovitakse konfiskeerida Venemaa juriidiliste ja eraisikute Eestis külmutatud varad (mida on kuskil 60–70 miljoni euro väärtuses) ning need üle Ukrainale. Eelnõus nimetatakse Venemaa varade konfiskeerimist "rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuks".
Eelnõu tekstist võib saada aru, et Venemaa tõrjutakse Ukrainast välja, see lepib vaieldamatu kaotusega ja hakkab Ukrainale maksma oma hävitustöö eest kahjutasu, millest Eesti poolt konfiskeeritud varad arvatakse maha.
Komisjoni istungi juhatas sisse Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba pöördumine, kelle sõnul ainult tugev ja hästi relvastatud Ukraina armee suudab ära hoida Vladimir Putini Venemaa vallutusretke Euroopasse.
Valitsuskoalitsioon (välisministeerium) kutsus konfiskeerimist põhjendama Venemaa eksperdid Bill Browderi, endise Atlantic Councili residentteaduri Anders Åslundi, mõttekoja RUSI finantskuritegevuse ja julgeoleku-uuringute keskuse direktori Tom Keatinge'i ning rahvusvahelise õiguse eksperdi, Harvardi Ülikooli emeriitprofessori Laurence Tribe'i.
Eesti oleks esimene riik, mis konfiskeeriks Venemaa varad Ukrainale kahjude hüvitamise ettekäändel. Eksperdid tõid põhjenduseks, miks Eesti peaks esimesena hakkama Venemaa ettevõtete ja eraisikute varasid konfiskeerima:
- muidu tungib Venemaa Eestisse ja mujale Euroopasse ning Eesti kaotab iseseisvuse,
- sõja eest pole võimalik peitu pugeda,
- Eesti on eesliinil,
- Eesti saavutaks sedasi maailmas juhtrolli,
- Eestil ei pea, kuigi seni pole ükski teine riik seda teinud, mitte mingisuguseid Venemaa varade konfiskeerimise tagajärgi kartma.
- Eesti mängib Venemaa varasid konfiskeerides maailmas oma väiksuse kohta väga suurt juhtrolli.
Küsimusele, miks teised riigid – Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Rootsi, Prantsusmaa jne seda esimesena või lääneriigid kõik koos ühiselt ei tee, sisulist vastust eksperdid ei andnud. Kinnitati korduvalt, et kui Eesti Venemaa varad ees ära konfiskeerib, siis teised riigid teevad seda järele.
Kõigi sõnavõtjate jutust jäi läbiv mulje, et kooris korrati kellegi koostatud ühtseid jutupunkte. Üheks jutupunktiks oli näiteks eesti tohutu "juhiroll", mida Venemaa varade konfiskeerimine endast kujutab. Samuti võetakse need jutupunktid suuremas osas kokku 24. veebruaril Atlantic Councili veebipäevikus avaldatud arvamusloos "Venemaa peab maksma Ukrainasse tungimise eest" ja Kyiv Postis avaldatud rahaturgude strateegi Timothy Ashi ülevaates, miks Christine Lagarde peab astuma Venemaa varade konfiskeerimise asjus "ajaloo õigele poolele". Seni on Euroopa Keskpanga juht olnud Venemaa varade konfiskeerimise vastu.
Vooglaiu, kes kaitses Helsingi Ülikoolis magistrikraadi rahvusvahelise õiguse vallas, sõnul oli tegemist üpris ühekülgsete ja erapoolikute ettekannetega ning "globalistid on otsustanud vastasseisus Venemaaga Eesti tanki lükata".
Tähelepanu võiks juhtida lisaks tõigale, et Ukrainas on suures mahus Venemaa varasid, mille konfiskeerimine toppab.
Toimetas Karol Kallas