Massisisserände ja teiste sotsialistlike poliitikate tõttu Rootsis vohavad kuritegelikud jõugud laiendavad tegevust üle Põhjala. Taani taastab piirikontrolli Rootsiga ja üha murelikumad on Norra korrakaitsejõud.
"Olukord on väga tõsine. Me kardame, et Rootsis toimunud arengud nakatavad ka meie riiki," vahendab Norra riigiprokuratuuri organiseeritud kuritegevuse osakonna juhi Kjetil Tunoldi sõnu Euractiv.
Eelmisel sügisel toimus Oslo lähistel Dröbakis ühes majas plahvatus, mille korraldamises kahtlustatakse Rootsist pärit jõuke. Mõrvakatse süüdistus esitati kolmele organiseeritud kuritegevusega seotud rootslasele, kelle rahvust ja nimesid ei mainita.
Ida-Norra politseipiirkonna uurimisosakonna juhi Tomas Staerki sõnul on tema piirkonnas kanda kinnitanud mitmed Rootsi kuritegelikud jõugud.
"Meile teeb muret Rootsi jõukude poolt äärmusliku vägivalla kasutamine ja nende poolt haavatavate noorte inimeste kuritegevusse kaasamine," jätkas ta.
Staerki sõnul valmistavad talle eriti muret narkootikumidega seotud kuriteod. "Need tähendavad rahapesu, majanduskuritegusid, vägivalda ja ähvardamisi."
Rootsi jõugud tegutsevad tänaseks kõigis 12-s Norra politseipiirkonnas ja on seotud riigi narkokaubandusega.
Norra politsei on teinud valitsusele ettepaneku korraldada koos Rootsi politseiga piirialadel ühispatrulle, kuna need on Rootsi jõukude poolt eriti haavatavad.
Rootsi politsei sõnul on Norraga piirnevates Värmlandi, Dalarna ja Jämtlandi maakondades olukord kuritegevusega "erakordne". Võimud arvavad, et see läheb ainult hullemaks.
16. augustil teatas Taani, et taastab Rootsiga piirikontrolli, kuna viimaste nädalate jooksul on üle Taani hoovanud Rootsi jõukude põhjustatud vägivallalaine ja arreteeritud on mitmeid rootslasi, kelle rahvust ja tausta ei avalikustata.
Taani sotsiaaldemokraadist justiitsministri Peter Hummelgaard toob välja põhjamaid raputava kuritegevuse laine põhjused: "Reaalsus on hetkel selline, et mitte ainult Taani, vaid kõigi Põhjamaade suured piirkonnad tunnevad Rootsi pikaaegse sisserände- ja õiguspoliitikate tagajärgi."
Rootsi mõõdukas justiitsminister Gunnar Strommer leiab samas, et Taanil on samuti oma osa kuritegelike jõukude õilmitsemises, kuid üldjoontes nõustus kriitikaga.
Rootsi pealinnas Stockholmis asutati hiljuti Põhjamaade politseinike organiseeritud kuritegevusega võitlemise üksus. Norra ja Soome politsei esindajad on juba kohal ja mõne nädala jooksul liituvad Taani korrakaitsjate esindajad.
Rootsist on tänu massisisserändele ja seadusandlusele saanud Euroopa Liidu relvavägivalla "pealinn". 2023. aastal lõppes riigis surmaga 55 tulistamist ja tulevahetuses sai kannatada 363 inimest. Ülejäänud kolmes Põhjala riigis toimus kokku kuus surmaga lõppenud tulistamist.
Euroopa Liit muutis uue sisserändepoliitikaga liikmesriikide vahel kohustuslikuks Liitu ebaseaduslikult saabunud sisserändajate "õiglase" laiali jagamise. Ungari, mis pole osalt eelpool osutatud põhjustel sellise riiki hävitava pöörasusega nõus, peab maksma päevas miljon eurot trahvi.
Toimetas Karol Kallas