Nii Eesti kui Ühendkuningriik peavad Ukraina sõjalist toetamist olulisemaks kui oma inimesi. Mõlemad riigid ägavad kasvava riigivõla ja märkimisväärsete majandusprobleemide küüsis.
Ühendkuningrigi tööparteilasest välisminister David Lammy teatas 11. septembril, et Ühendkuningriik annab Ukrainale 600 miljoni naelsterlingi (ca 711 miljonit Eurot) ulatuses eluliselt vajalikku abi.
242 miljonit on eelmise peaministri Rishi Sunaki lubatud abi ja 484 miljoni naelsterlingi eest garanteeritakse Ukraina võlga Maailmapangale.
Ühendkuningriigi riigikontroll (Office for Budget Responsibility; OBR) üllitas hiljuti masendava ülevaate riigi rahanduslikust seisust. Riigivõlg on 2,5 triljonit naelsterlingit ja kui midagi ette ei võeta, siis ähvardab see 50 aasta jooksul kolmekordistuda.
Senise majanduspoliitika jätkudes tuleks kas kulutusi vähendada või inimeste maksukoormust tõsta 40 miljardi naela võrra kümne aasta kohta. Tervisekassa (NHS) vaagub pankroti veerel hinge. Riik peatab mitmeid suuri taristuprojekte ja vähendab suures mahus ja kiirkorras erinevaid sotsiaaltoetuseid.
Kui eelmine konservatiivide valitsus hakkas roheminekut kokku tõmbama, siis tööparteilaste valitsus on tagasi agressiivse rohepoliitika juures ja suurendab roheenergia toetuseid.
Eesti poliitika peateemaks on käesoleval aastal riigieelarve tasakaal, mille tõttu suurendatakse erinevaid makse ja vähendatatakse sotsiaaltoetusi.
Eesti on sisemajanduse kogutoodangu suhtes üks Ukraina suurimaid rahastajaid ja on lubanud riiki edaspidi abistada sadade miljonite eurodega.
Toimetas Karol Kallas