Omajagu tähelepanu äratanud kohtukaasuse käigus algatasid mitmed keskkonnaaktivistid kohtumenetluse Prantsuse päritolu naftahiiu Total Energies ning selle peamiste aktsionäride (BlackRock ja Norges Bank) vastu.
Prantsusmaa kohtusse esitatud hagi eesmärk oli võtta naftatootja kriminaalvastutusele kliimamuutuste poolt tingitud "äärmuslike ilmastikunähtuste" eest. Süüdimõistva otsuse korral ootaks naftahiidu ees karistus, mis on ekvivalentne tahtmatu tapmise paragrahvi sanktsioneerivas osas kirjeldatuga.
Keskkonnarühmituse Bloom eestvedamisel väitsid Kreeka metsatulekahjude, tormi Alexi ning tsüklon Idai taolistest katastroofidest mõjutatud isikud, et teaduslik seos kliimamuutuste ja fossiilkütuste heitkoguste vahel õigustab täielikult naftatootjale esitatud raskeid süüdistusi.
Teatraalne juriidiline show suunati eeskätt TotalEnergies'i tegevjuhi Patrick Pouyanné'i ning teiste ettevõtte juhatuse liikmete vastu vahetult enne kontserni aktsionäride aastakoosolekut.
Traditsiooniliselt on keskkonnaalased kohtuasjad suurettevõtete vastu keskendunud konkreetsetele, käegakatsutavatele vahejuhtumitele (näiteks naftalekked), mitte abstraktsetele süüdistustele "kliimamuutuste põhjustamises".
Palju furoori tekitanud kohtuasjas püüti seostada laiemaid kliimamõjusid ühe konkreetse fossiilkütuseid kaevandava ettevõtte tegevusega. Varasemad kohtuvaidlused TotalEnergies-i vastu on olnud seotud süüdistustega keskkonnahügieeni eiramise eest ning keskkonnaprobleemidega seoses TotalEnergies projektidega Tansaanias ja Ugandas, kuid ükski neist ei ole püüdnud kohaldada kriminaalvastutust sellises mahus.
Pariisi kohus otsustas protsessi siiski lõpetada ning uurimist mitte algatada. Kui kliimaaktivistide plaan oleks läbi läinud, oleks kaasus võinud luua märkimisväärse pretsedendi, millel võiks olla märkimisväärne mõju kogu traditsioonilisele energeetika sektorile.
Prantsusmaal on tahtmatu tapmise eest määratud maksimaalne karistus viis aastat vangistust. Analoogsed karistused on ette nähtud ka "bioloogilise mitmekesisuse kahjustamise" ja "inimelude ohustamise" eest.
Survegrupi "Bloom" eesmärk oleks olnud luua seda kohtuasja kasutades õigusraamistik, kus "kliimakuritegude" tagajärjed on konkreetsed ja võimalikult rasked, lootes sedasi aeglustada nafta- ja gaasi ammutamise laienemist ning kiirendada üleminekut "roheenergiale".
Toimetas Markus Järvi